Valuutaturg sulgus reedel taas kord ülimalt intrigeerivas seisus, kus polnud sugugi selge, kas kogu nädala kestnud riskiralli lõppes või vaid peatus korraks. Argumente võib hõlpsasti leida nii ühes kui teises suunas.
Nagu kahtlustada võiski, olid Standard & Poors’i reitingukärped turgudel juba ette ära kaubeldud. Euro avanes küll möödunud esmaspäeval oluliselt allpool, kuid nädala lõpuks tõusis dollari suhtes 2,3, jeeni suhtes 2,4 ja kogu turu suhtes 1,14 protsenti, olles põhivaluutadest selgelt tugevaim.
Turgude riskiisu ja seega ka euro rallit toetasid nädala jooksul võlakirjaoksjonid, mis S&P otsustest hoolimata kõik õnnestusid. Nii Prantsusmaa, Hispaania kui EFSF-i võlakirjade nõudlus oli korralik ja tootlused langesid oluliselt.
Paraku ei ole olulisi meeleolumuutusi toimunud järelturul, kus tootlusi on suutnud vähegi kontrolli alla hoida vaid Euroopa Keskpanga ostud. Keskse indikaatorina käsitletavate 10-aastaste võlakirjade tootlused olid möödunud nädalal: Kreekal 31, Portugalil 14,6, Iirimaal 8,2, Itaalial 6,4, Hispaanial 5,2 protsenti.
Turgude optimismi ei kahandanud ka asjaolu, et Kreeka jaoks eksistentsiaalse tähtsusega kõnelused laenude mahakandmise üle ei tahtnud sugugi edeneda ja jäid nädala lõpus väga segases seisus pooleli. Erakreeditoride delegatsioon lahkus reedel Kreekast ja väidetavalt jätkuvad läbirääkimised telefoni teel, mis kõlab oodatava tulemuse seisukohast küll üsna ebaveenvalt.
Kui alguses oli kõneldud variandist, et erakreeditoridel tuleb kahjumisse kanda 50 protsenti Kreekale antud laenudest, siis nädala lõpuks räägiti juba 68 protsendist. Paraku ei ole sugugi selge, kas piisav hulk võlausaldajaid tuleb ikka pakutavaga kaasa. Ja iseäranis on kahtlane, kas erakreeditore rahuldab asjaolu, et Euroopa Keskpanga laenud jäävad tervenisti üles, mis on ju igasuguse turuloogika ja võrdse kohtlemise printsiibi vastu.
Turud kauplesid nädala jooksul siiski eeldust, et kokkulepe tuleb. Ajakava on aga juba üsna ummikus, sest teema pidi lukku löödama tänasel euroala rahandusministrite kohtumisel. Ilma kokkuleppeta ei ole Kreekal uut laenuabi oodata ja seeläbi olekski maksejõuetus kiirelt käes.
Lisaks euroala sündmustele on sel nädalal turgude tähelepanu keskmes USA Föderaalreservi nõukogu istung teisipäeval ja kolmapäeval.
Paljude analüütikute arvates on üsna kindel, et kuigi USA majandus on viimasel ajal ilmselgelt kosuma hakanud, käivitab keskpank juba lähiajal ikkagi uue rahatrüki, et taastumist veelgi kiirendada. Enamik usub aga, et see juhtub kuu-kahe perspektiivis, mitte veel sel nädalal.
Mida aga turg pikisilmi ootab, on põnev uuendus, millega Föderaalreserv on lubanud seekord välja tulla. Nimelt avaldatakse peale nõukogu istungit esmakordselt selle liikmete prognoosid intressimäärade kujunemisest mitme järgmise aasta lõikes. Pole kahtlust, et sealt saadavaid vihjeid asub turg ka usinalt kauplema.
Mitmedki asjaolud räägivad hetkel selle kasuks, et turgude riskiisu võib jätkuda ja dollar seega nõrgaks jääda. Kahtlusi võis eelmisel nädalal tekitada küll see, et tavaliselt riskirallide eesotsas rühkivad Austraalia ja Uus-Meremaa dollar jäid üsna äraootavale positsioonile. See oli aga tingitud nende riikide konkreetsetest majandusnäitajatest, mille mõju ei pruugi kesta kaua.
Kuivõrd sündmusi dikteerivad suuresti euroala teemad, võib euro jätkuvalt liikuda täiesti omasoodu ja sealhulgas ka vastuvoolu. Tehniliselt võiks euro dollari suhtes tõusta lähiajal vähemalt 1.3070, kui mitte 1.3200 tasemele. Fundamentaalselt on aga selge, et üksainus ajalehepealkiri või isegi kerge kuulujutt võib kukutada ta ka hoobilt paarsada punkti allapoole.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”