Meile meeldib mõelda, et Eesti maksukeskkond on välisinvestoritele atraktiivne ning et siia võiks senisest rohkem asutada valdusühinguid. See tekitaks Eestisse senisest rohkem nn tarku töökohti mitmes majandussektoris, kirjutab Deloitte Advisory AS juhtiv maksukonsultant Ivo Vanasaun.
Aga kas meie maksukeskkond seda toetab? Viimaste aastate areng näitab, et Eesti positsioon hakkab käest libisema. Paljukiidetud äriühingute tulumaksusüsteem jääb ilma vajalike lisamooduliteta rahvusvahelises maksukonkurentsis nõrgaks. Jõulisi ja süsteemseid samme on astumas Läti, lähiaastatel jõustub seal rida vastavaid maksumuudatusi. Eesti eeliste nimekiri aina lüheneb ning puuduste nimekiri pikeneb.
Eesti allesjäänud tugevused on maksustamise edasilükkamise kasumi teenimiselt jaotamisele ja maksude deklareerimise ja tasumisega seotud toimingute lihtsus. Selles vallas on seni negatiivse mainega Läti maksuhaldur on viimasel ajal teinud edusamme. Kolmandaks, meil puuduvad alakapitalisatsiooni reeglid. Läti ja Leedu maksuhaldurid aktsepteerivad omakapitali iga euro kohta maksimaalselt 4 eurot seotud isikutelt võetud laene. On ka neljas aspekt, kus meie eelis hakkab kaduma: kinnipeetava tulumaksu puudumine Eesti äriühingu makstavatelt dividendidelt. Alates 2013 kehtib sama ka Lätis. Leedus on Euroopa Majanduspiirkonnast pärit aktsionäride/osanike puhul võimalik saavutada sama tulemus, kui on vähemalt 10% osalus vähemalt 12 kuu jooksul.
Kõige määravam asjaolu, miks Eestisse valdusühingut mitte teha, on osaluse müügist saadud kasu maksustamine (jaotamisel) 21% määraga. Lätis kehtib alates 2013 täielik maksuvabastus ning ka Leedus on võimalik seda saavutada.
Teiseks, topeltmaksustatakse Eesti emaettevõtja (nt valdusühingu) saadud dividenditulu, kui tema osalus dividendi maksjas jääb alla 10%. Lätis seda alates 2013 pole ning Leedu Euroopa majanduspiirkonnast saadud dividendide osas ka mitte.
Kolmandaks, Eestil puudub maksuleping Venemaaga (Läti-Vene maksulepingut hakatakse rakendama alates 01.01.2013; Leedul juba olemas).
Neljandaks, Eestis ei ole võimalik maksuhalduriga sõlmida siirdehindade alaseid eelkokkuleppeid. Lätis on need saadaval alates järgmisest aastast, Leedus juba olemas.
Viiendaks, muude valdusühingu teenitud tulude (nt intressitulu või juhtimistasud) jaotamise korral kõrgem maksumäär (21% versus Läti ja Leedu 15%). On viimane aeg midagi ette võtta.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?