Üks põhjus, miks Eestis vähe lapsi sünnib, tuleneb asjaolust, et vanematel pole korralikku elamist. Eesti-aegne elamufond on amortiseerunud ja nõukogude ajal ehitatud korterid ei rahulda suure pere vajadusi. Uusi elamuid ehitatakse vähe ja nad on nii kallid, et keskmine pere neid endale ei suuda lubada isegi laenuga. Sestap peaks riik algatama elamuehitusprogrammi, kirjutab Võrumaa Teataja ajakirjanik Inno Tähismaa.
Pealtnäha on elamute ehitamine raske ülesanne ja küllaltki kulukas, mistõttu on arusaadav, et seda pole ette võetud. Samas on Eestil olemas rahvuslik rikkus, mida praegu valdavas osas välismaale veetakse või ahju aetakse. See rikkus on mets. Ühelt poolt peaks olema riigi auasi, et iga eestlane saaks omale Eesti metsast võetud palgist maja ehitada, nii nagu on seda tehtud aastasadu, teisalt on häbiväärne, et seda juba juhtunud pole. Riigimetsa haldav riigimetsa majandamise keskus müüb metsa maailmaturu hinnaga, millega kommunismiajastust püksata väljunud eestlane seda osta ei jõua. Ei saa olla normaalne, et oma maja saavad endale lubada vaid üksikud väga jõukad inimesed.
Elamuehitusprogramm aitaks ühtlasi tasakaalustada Eesti arengut, sest praegu tunglevad noored elama Tallinna, kuhu on rajatud valdavas osas uuemaid elumaju. On selge, et Tallinn ei saa lõpmatuseni paisuda ja ülejäänud piirkonnad päris tühjaks jääda. Kui teha koostööd kohalike omavalitsustega, on võimalik kokku leppida, et riigi poolt Eesti oma puidust ehitatud energiasäästlik maja pannakse püsti omavalitsuse poolt selleks kasutada antud maale. Koduomanikest peredega on võimalik omakorda kokku leppida, kas maa ostetakse kohe välja või jääb pere piirkonda püsivalt elama ning maa hind aja jooksul hüvitatakse. Eestis on juba terve rida omavalitsusi, mis on nõus andma tulijatele maad, ent valdavas osas puuduvad korralikud elamud.
Murekoht on, kust võtab riik raha majade püstipanekuks. Siin aitab kaasa mastaabiefekt. Kui riik tellib korraga tuhandeid maju, saab alla tuua nii materjali, raha kui ehituse hinna. Tingimus võiks olla, et riik paneb maja püsti nö võtmed kätte variandis, koos siseviimistluse, küttesüsteemi, sauna ja vannitoaga, ülejäänud sisustuse muretsevad sisse pered ise. Kuivõrd tasuta saadud asjad kihutavad spekulatiivsele tegevusele, võib majale määrata hinna, mille kodanikud riigile hüvitavad teatud aja jooksul kas rahas, ühiskondlikult kasuliku töö või laste kasvatamisega.
Elamuehitusprogramm, olgu siis ajutine või püsiv aitaks ühelt poolt lahendada perede kuhjuvaid eluasememuresid, tasakaalustada Eesti arengut, tuua eestlasi tagasi Eestisse elama ning pakkuda ehitusmeestele aastateks tööd.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.