ÄP: riskijulgust kroonivad miljonid

Funtikov alustas mobiilimängudest. Esimesed mängud ebaõnnestusid, kuni tehti loetud nädalatega võidusõidumäng Drag Racing, mille najal siiamaani edukalt ratsutatakse.

Äripäeva meelest näitab Funtikovi lugu ilmekalt, mida võib saavutada inimene, kes julgeb riskida. Seda peaksime endalegi meelde tuletama. Muuhulgas ka lahvatanud diskussioonis osalevad kõrgharitud noored. Ei pea ootama tööd, lootes, et küll keegi sind ja su oskusi märkab. Uskuge, niisama ei märgata, elu on ebaõiglane. Ei pea pakutut kõrvale heitma kui oma kvalifikatsioonile mittevastavat. Ning tegelikult ei ole ainus lahendus ka enda aktiivne müümine mõnele tööandjale, massiline CVde saatmine ja vestlustele ootamine.

Pigem tasub seda aega, mil oled noor ja veel koormamata suurte kohustustega, nagu eluasemelaen või laste lasteaia- ja koolimaksud, kasutada millegi ette võtmiseks. Enese proovilepanemiseks ettevõtjana. Seda on hiljem, kui ollakse suuremas organisatsiooni spetsialist, üha keerulisem teha. Isegi kui töö ja palk ei rahulda, nõuab ise enda tööandjaks hakkamine vanemaks saanuna järjest tugevamat ajendit.

Ei ole see ettevõtjaks hakkamine midagi eriti keerulist. Kui ideed peas, leiab õpetusi ja koolitusi nii ajakirjandusest kui eri programmidest vajadusel küllaga. Kindlasti tasub kaaluda partneri kaasamist. Vihje: rahastajatele meeldivad kõige enam kolme-nelja omanikuga firmad. Väiksema omanikeringiga firmades on omaniku risk liiga suur ja suurema omanikeringiga firmades võib jälle otsuste langetamine keeruliseks minna.

Eestis loodi eelmisel aastal igas tunnis kaks firmat. Ühest küljest just nagu üsna palju, teisalt võiks neid rohkem olla. Sest üheksa firmat kümnest lõpetab enamasti üsna kiirelt, enamik ellujäänuid jääb ettevõtmisteks, mis toovad küll leiva lauale, kuid ei enamat. Kuid mõni sajast saab sisse ka tõelise kiirenduse. Nemad võivad midagi päriselt muuta. Nemad võivad ühel päeval oodata kõnet mõne tööstusharu gigandilt, kes teeb ettepaneku äri üles osta. Ja siis liiguvad juba suured summad.

Paar aastat tagasi ostis Microsoft 8,5 miljardi dollariga Eestist pärit Skype’i. See oli läbimurre, mida pole ette näidata näiteks meist kümneid kordi suuremal Poolal.  Funtikov alustas mobiilimängudega samal aastal, mil tuli Angry Birdsiga välja Soome Rovio. Helsingi tehnoloogiaülikooli lõpetanud poiste loodud Angry Birdsi on tänaseks alla laetud üle miljardi korra, see on aidanud Soome jõuliselt maailmakaardile ning teinud poistest multimiljonärid.

Sümboolne, et esimese rahasüsti said poisid tänaseks suuri tagasilööke kogenud Nokia rahastatud mobiilimängude võistluselt. Nagu Nokia Soomele, on Eesti kiiresti arenevale idufirmakultuurile kas kaudse või otsese süsti andnud Skype’iga seotud jutud ja inimesed. Laiemale avalikkusele tundmatu Funtikov ongi tänaseks hinnanguliselt sama rikas kui nn Skype’i poisid või kas või Tiit Vähi. Aeg näitab, missugusesse liigasse Funtikov lõpuks tõuseb. Praegu näitavad kõik märgid, et piir on veel kaugel.

Autor: 1185-aripaev