• OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 21.02.13, 08:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Opmann: finantstehingute maks lööb pensionäre

Finantstehingute maksu otsene mõju on suurele osale inimestele ja väikeettevõtjatele minimaalne. Enamik eraisikute igapäevaseid pangatehinguid jääb sellest puutumata (laenud, pangaülekanded, kindlustusmaksed, hoiused, kapitali suurendamise sissemaksed, esmased aktsiate või võlakirjade emissioonid), kirjutab Capitalis Grupp OÜ juhatuse liige Mart Opmann.
Maksukoormust lisandub nendele finantssektori tehingutele, mis maksustatakse, ja pangad veeretavad selle kindlasti nende tarbijate õlgadele, kes on nende konkreetsete tehingutega seotud. Aga ilmselt annab ka laiemalt pisut maksukoormust pankade kasumimarginaali edendamisse suunata, nagu meil kombeks on. Eestis on enim ohustatud elanikkonnagrupp pensionifondide osanikud, sest elu on näidanud, et võtta saab sealt, kust on võtta.
Eesti tegi oma finantstehingute maksu alased otsused Euroopa Liidu suurriikidele meelepärase vastutuleku korras ja on võib-olla just sellega võitnud eelseisvaks 2014-2020 eelarveperioodiks olulisi lisandsummasid. Põhimõtteliselt on aga selline maksulähenemine teostatav ainult globaalselt või üldse mitte, ja ei ole vist teist sektorit, mis oleks nii globaliseerunud kui finantssektor.
Eestile kipub küsimus seisnema selles, kes selle kinni maksab, kui maksta on vaja ja see on riigile vähemalt keskpikas perspektiivis kasulik. ELi häda selles seisnebki, et muidu otsustavad riigid oma asju ise, aga kui on mõni suur jama, siis üritatakse seda lahendada ühise võluvitsaga.
 

Seotud lood

Börsiuudised
  • 19.03.13, 11:08
Küprose presidendi karmid õppetunnid
Vaid kolm nädalat tagasi Küprose presidendiks valitud Nicos Anastasiades reisis läinud neljapäeval oma Euroopa debüüdile Brüsselisse, kirjutab Reuters.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele