Aku Sorainen: rohkem rakenduskõrgharidust

Eestis õpib praegu 67 000 noort ülikoolides ja näiteks viis korda suuremas riigis Šveitsis ainult umbes 111 000. Ilmselt pole nt paljudel Šveitsi kellasseppadel akadeemilist kõrgharidust ega ka enamikul Šveitsi väikeste ja kesksuurte firmade juhtidel ning omanikel, aga sellegipoolest on nad väga edukad ja nende firmad annavad tööd 75% riigi tööga hõivatud elanikkonnale.

Eestis üritavad paljud iga hinna eest saada akadeemilist kõrgharidust, samal ajal kurdavad kohalikud (tootmis-) ettevõtjad professionaalsete keskastme juhtide puudust. Ühe mu sõbra naine ostis paar aastat tagasi osaluse torufirmas lihtsalt näitamaks, et tubli naine saab selles valdkonnas vähemalt sama hästi hakkama kui mehed. Saabki, ja valdkond on väga tulus!

Sellal kui tänasest suurem hulk noori võiks suunduda kutse- ja rakenduskõrgkoolidesse, peaks latt ülikoolilõpetajate jaoks olema eriti kõrgel. Täna on paljude tööandjate jaoks probleem, et ülikoolilõpetajatel ei ole piisavalt praktilisi oskusi, et alustada edukalt tööelu. Kõik Eesti ülikoolid võiksid luua tugevad vilistlasorganisatsioonid ja tasapisi juurutada traditsiooni, et vilistlasele oleks auasi organiseerida vähemalt ühele tudengile praktikakoht igal aastal ja kaasa aidata praktilise kursuse või magistritöö teema valimisel.

Pikemalt loe tänasest Äripäevast.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti”.