Pandora laegas, mille avab Küprose pankades hoiustajate ühekordne maksustamine, on liiga jõhker usalduse proov, leiab Capital Advisorsi partner Hendrik Roosna.
See tähendab sisuliselt seda, et Euroopa Liidu riik võib ära võtta hoiustajate raha, kuna valitsus on üle kulutanud. Teisisõnu, poliitikute valed otsused võibki kinni maksta hoiustaja pangaarvelt laest võetud maksumääraga. Mis saab siis, kui sellist “päästepaketti” pakutakse mõnele teisele riigile, võib-olla ühel päeval Eestile? See on pangajooksu sõnum kõigile hoiustajatele.
Küpros on põhimõtteliselt pankrotis. Ärimudel, millega meelitati ligi välisraha, ei toimi enam tänu soodsale maksukliimal. Euroopa suured riigid ei luba sellel enam jätkuda ja praegune süsteem on kaardimajakesena kokku kukkumas.
Küprose elanikud ja seal hoiustavad välismaalased on sunnitud tekkinud olukorra kinni maksma ja leidma uued meetmed konkurentsis püsimiseks. Küsimus on, kuidas seda sisulist pankrotti vormistada.
Palju soliidsem lahendus olnuks hoiuste osaline konverteerimine riigi võlakirjadeks maksu kehtestamise asemel. See oleks oluliselt leebem sõnum ja jätaks aega sujuvamaks üleminekuks maksuparadiisi ärimudelilt millelegi jätkusuutlikumale.
Võlakirjade müümine kodanikele algas ju sadu aastaid tagasi. Hoiustajatele sundkorras müüdav võlakiri võimaldaks koguda riigi toimimiseks vajalikud vahendid viisakama sildi all, ka ei külvaks see nii laialdast paanikat. Selline lahendus oleks halbadest variantidest kõige vähem halb.
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.