Piirileping on teiste oluliste lepete eeldus

Leiame, et piirilepingu sõlmimiseni jõudmine on positiivne samm, mis aitab normaliseerida pikalt vindunud poliitilisi suhteid ja mitmekesistab ühtlasi majanduslikke sidemeid. Eesti ettevõtjale hakkab piirilepingust tõelist kasu tõusma siis, kui Eestil õnnestub Venemaaga allkirjastada ka investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise leping.Neist kahest viimasest praegu avalikult veel ei räägita, kuid see ei tähenda, et asjad tasapisi ei liigu. Kuna piirileping on investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepingu eeltingimus, mille täitmisega edasi minna ei saa, siis on vajalik piirileping ära sõlmida, et teiste, ettevõtjale oluliste lepingute ettevalmistamisega edasi minna.

Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Venemaa viimastel aastatel olnud pidevalt esiviisikus ja selles mõttes pole kurta põhjust. Pigem on probleemiks olnud Vene kaardi kasutamine sisepoliitikas, sh majandusteemasid kaasates.Kaks aastat tagasi, kui Venemaa oli Eesti kaubanduspartnerite hulgas Soome järel lausa teisel kohal, puhkes torm veeklaasis, kui reformierakondlane Kalev Lillo avaldas arvamust, et paisuv idakaubandus võib olla julgeolekurisk, resoneerides peaminister Andrus Ansipi varem väljendatud seisukohaga, et Eesti eksport Venemaale ei tohiks olla üle kümne protsendi. Avalikku arvamust testinud avaldusest kujunes lahmimiseks käändunud pseudodebatt, mis väärib meenutamist üksnes põhjusel, et kohalike valimiste lähenedes on Vene kaardi kasutamine taas võimalik. Vene karuga hirmutamine  on kahjuks liigagi levinud üksteisele ärategemise võte Eesti sisepoliitikas. Viimane ere näide on sotsiaaldemokraat Jaak Alliku väljaütlemisest alanud turmtuli sotside suunas, mida andes eemaldusid paremerakonnad Alliku sõnadest täiesti ja teadlikult.

 Aruteludes piirileppe sõlmimise vajalikkuse üle on rahvusromantilised, poliitilised ja ratsionaalsed argumendid enamasti olnud segiläbi. Viide tõsiasjale, et Jaapan ja Venemaa pole pärast Teist maailmasõda isegi rahulepingut sõlminud, pole väide, mis põrmustaks Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise vajaduse. Rahvuslikule eneseväärikusele rõhumine ehk Tartu rahu käsitlemine Eesti vabariigi sünnitunnistusena osutub tänases reaalsuses naiivsevõitu arusaamaks, mille kaitsjad isegi vaevalt usuvad, et Setumaa kord jälle täies mahus Eesti piiridesse võiks kuuluda. Ja see, et Venemaa ei tunnista Tartu rahu, ei tähenda, et seda ei tunnista meie lähemad liitlased.

IRLi esimehe Urmas Reinsalu seisukoht, et piirilepe ei peaks tegelema majandusküsimustega, on õige vaid osaliselt. Narva jõe veekasutuse ja laevandusega seotud küsimusi ei pea piirilepe tõepoolest sätestama, kuid piirileppe sõlmimine on eeldus, et nende ja teistegi konkreetsete küsimuste lahendamisega saaks edasi minna. Ka argument, et piirilepet on Venemaal rohkem vaja kui meil, ei pea paika. Jah, Venemaad huvitab viisavabadus Euroopa Liiduga ja sel ajendil said kõnelused taas alata, kuid ka meil on lepingust palju võita. Investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise leping tulevad alles pärast piirilepingut.

 

Autor: 1185-aripaev