Kapitali ja iseäranis kasvukapitali kättesaadavus on tõsine probleem kogu Euroopas, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kirjutab Soraineni asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.
Valdava seisukohana ei taastu kunagi endises mahus pankade laenuturg, millele Euroopa ettevõtted on eelkõige toetunud. Vähem kasutatakse finantseerimiseks Euroopas kapitaliturge, sh riski- ja erakapitali ja võlakirju. Eestis esinevad trendid võimendatud kujul – üle 95% kohalikke äriühinguid on rahvusvahelises mõistes väikeettevõtted, mis on tuginenud finantseerimisel peaaegu ainult pangalaenudele, ning kohalikud kapitaliturud sisuliselt puuduvad.
Rahvusvahelised kapitalipakkujad tulevad siia vaid n-ö superstaaride juurde, investeerides projektidesse, millel on potentsiaali maailma muuta. Majanduses on aga oluliselt rohkem tavalisemaid ettevõtjaid, kes kasvavad ja loovad töökohti. Teiseks, rahvusvahelised kapitalipakkujad ei jälgi meie ettevõtjaid püsivalt, nad investeerivad vaid siis, kui nende juurde “viiakse” mõni huvitav ettevõte. See on rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite normaalne praktika, kuid ei aita oluliselt kaasa Eesti kapitalituru arengule.
On vaja aru saada, et tegemist on Eesti “kapitalijulgeolekuga” ehk kapitaliturg peaks olema hajutatud eri allikatesse. See on sama tähtis nagu energiajulgeolek, mille tagamine on pikka aega olnud Eestis üks peamisi prioriteete.
Advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen ning Soraineni partner ja SmartCapi nõukogu liige Reimo Hammerberg teevad konkreetsed ettepanekud kapitalituru arendamiseks. Neid saab lugeda Äripäeva tänasest paberväljaandest.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.