Vägikaikavedu Venemaaga tapab ettevõtluse

Euroopa Liidu transpordivoliniku Siim Kallase endine kabinetiülem, nüüd Euroopa Komisjoni asepeasekretäriks nimetatud Hendrik Hololei tegi hiljuti avalduse, et kui Rail Baltic valmis saab, siis anname venelastele ninanipsu. See on lühinägelik.

Venemaa on ikkagi suur turg ja sealtkaudu pääseb Kesk-Aasiasse, mis on samuti suur ja arenev turg. Kui me hakkame nüüd Venemaale ninanipse jagama, siis ei saa me varsti enam üldse mingit äri teha, hakatakse rakendama kõiksugu piiranguid ja muud sellist. Euroopa majanduskasv on nõrk, suured probleemid on võlakoormaga. Inimesed, kelle meelest tuleks panustada ainult sinna, kus majandus mitu aastat vähikäiku käib, ei saa vist hästi aru, millest nad räägivad. Loomulikult on see kõige lihtsama vastupanu tee, kuid alati ei anna see soovitud tulemust.

Meil on Venemaal kaks kontorit, Peterburis ja Moskvas.  Meie kaudu liigub päris palju kaupa Kesk-Aasiasse, Kasahstani, Türkmenistani ja Usbekistani, ka Afganistani. Teistmoodi sinna lihtsalt ei saa kui Venemaa kaudu. Ja kui Eesti teeb Venemaale ninanipsu, ütleb Venemaa, et poisid, aitab küll, me ei lase teid enam sisse ega läbi. Mis siis saab?

Piirileping Venemaaga on kindlasti positiivne. Mingite preambulite lisamisest pole mõtet rääkida, see ei meeldi kellelegi, kui viimasel hetkel tahetakse lepingusse lisada teist poolt koormavaid punkte, mille üle pole varem läbi räägitud. Lepingu sõlmimine on kahtlemata meie edu, see aitab kaasa kiiremale piiriületusele ja likvideerib loodetavasti praegused seisakud ja järjekorrad. Aga kui nüüd mõni tulihingeline marurahvuslane poliitik seda lepingut veel näppima läheb, siis võivad asjad jälle Eesti jaoks ja eesti ärimeeste jaoks teadmata tulevikku lükkuda.

Lätlased on kavalamad, et neil on poliitika tipus tolerantne seltskond, kes tahab Venemaaga koostööd teha. Ja tulemused on näha: Läti raudtee on praktiliselt sajaprotsendilise täituvusega, Vene transiit toimib. Aga meie siin räägime Venemaale koha kättenäitamisest, ja palun väga, tulemus on käes.Kui me hakkame Venemaaga tõsiselt vägikaigast vedama, siis mõelgem selle peale, et umbes 80% Eesti Raudteel veetavatest kaupadest moodustab Venemaalt tulev nafta. Kui me kõvasti vastu rindu taome ja uhkeldame, siis võidakse see kaubagrupp suunata Vene sadamate kaudu , mis tähendab, et võime Eesti Raudtee kinni panna. Mis tähendab omakorda, et kaob palju töökohti – mitte ainult raudteel, vaid ka seotud ärialadel. Tekib surve töötukassale ja maksusüsteemile. Ei taha uskuda, et kogu vabanev tööjõud kuskil rakendust leiab. Seda meie poliitikud ei näe.

Täna peavad poliitikud olema ka ärimehed, kes suudavad oma riigi eeliseid realiseerida ja puudustest tekkida võivaid riske minimeerida ning seeläbi riiki edukalt turundada ja riigile lisandväärtust tekitada.