Vaikimine hõbe, rääkimine kuld

Küsisin Eesti ühe suurema ehituskaupade jaemüüja Bauhofi juhtidelt kriminaaluurimise kohta, mis puudutas Bauhofi konkurentsi kahjustavaid lepinguid hankijatega. Bauhofi jurist vastas, et nad ei kommenteeri. Päev hiljem teatas sama jurist, et artiklis on väär info, nagu oleks Bauhof endiselt uurimise all. Tuli välja, et firma tunnistas süüd ja sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe menetluse lõpetamiseks. „Ei kommenteeri“ tekitas asjatu segaduse ja andis põhjuse uueks artikliks samal teemal.

Kolleeg küsis riigile kuuluva Tallinna Sadama tütarfirma juhatuse liikmelt ja vähemusaktsionärilt Carl-Jüri Pihtilt, kes on SEB kliendikonto taha peitunud kaasomanik(ud) samas ettevõttes. Mees rääkis investoritest, kes on „ettevõtted või inimesed“, ja kellega suheldakse panga kaudu. Päev hiljem, pärast Tallinna Sadama juhi Ain Kaljurannaga suhtlemist, teatas Piht, et tegelikult on tema ise (Piht) pangakonto taga. Sõnad polnud pärast esialgset hämamist kuigi veenvad, sest pole kindel, kumb Pihti jutt on tõde.

Arvutikaupade müüja Arvutikeskus ajas oma kliendid paanikasse, kui sulges poed ja peatas kauplemise. Tegutsemine eelnes selgitamisele ning kliendid pidid foorumites isekeskis mõistatama, mis toimub. Mulle ütles ettevõtte omanik Kristjan Pihelgas möödunud nädala alguses, et hiljemalt sama nädala reedel teatab ta Arvutikeskuse uuest investorist. Nädal hiljem pole endiselt teada, kes ja kas üldse äri üle võtab. Klientide usaldus löödi kõikuma.

Need neli näidet minu jaoks arusaamatust kommunikatsioonist pärinevad lühikesest perioodist. Sarnase suhtlusstiiliga puutuvad ajakirjanikud kokku igapäevaselt. Info varjamise põhjus on sageli lootus, et ebameeldiv teema vaibub. Reeglina see nii ei ole. 

Ettevõtjal on vastutus oma klientide, partnerite ja töötajate ees. Ettevõtja peab arvestama, et iga hetk võivad küsivad pilgud temale pöörduda. Ajakirjanik on seejuures vahendaja rollis. Vaikimine või vassimine jäägu neile, kelle südametunnistus pole puhas. Ausad ettevõtjad on avatud.

Öeldakse, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Mis puudutab ettevõtlust ja eriti avalikke ettevõtteid, ütleksin ma vastupidi – vaikimine hõbe, rääkimine kuld.