Maksusüsteemi ei tasu näppida

Ka seekord oli valdav seisukoht, et „palun maksudega seonduvat mitte puudutada” ning et kui midagi riikide maksusüsteemidega teha, siis ainult tööjõumaksudega.

Mis on stabiilsuse soovi taga? Kas Eesti maksusüsteemi peetakse juba piisavalt heaks, et seda mitte rohkem „näppida”, või kardavad ettevõtjad lihtsalt muutusi?

Tegelikult on ettevõtjatel hoopis kahtlus, et maksude vähendamise ja ärikeskkonna soodsamaks muutmise ettekäändel võetakse teise käega ettevõtja taskust (n-ö varjatud maksustamise kaudu) hoopis suurem summa – kas siis elektrihinna tõusu või erinevate tasude sisseviimise või toetuste kaotamise kaudu.

Uuringust tuli välja, et olukord palgamaksude osas on kõige problemaatilisem Eestis. Ligi kolmveerand küsitletud äriliidritest näeb vajadust kehtestada ülempiir töötajate sotsiaalmaksu aastasummale, mida eelistatakse rohkem kui maksumäära kärpimist (nii arvas 52 protsenti).

Maksupoliitikas levib üle maailma trend liikuda otsestelt maksudelt kaudsetele. Näiteks Euroopa Liidus tõusis 2012. aastal kaudsete maksude keskmine määr 0,37 protsendipunkti 21,13 protsendile, samas kui ettevõtte tulumaksu keskmine määr vähenes 0,02 protsendipunkti 22,6 protsendile. Nii Euroopas kui ka globaalselt on oodata kaudsete maksude tõusu jätkumist, kuna riigikassad nõuavad raha, kuid investeeringute meelitamise nimel hoitakse ettevõtte tulumaksumäärasid pigem languses.

Endiselt peab suur osa Läti vastajatest (tänavu 36 protsenti, aasta varem 29 protsenti) oluliseks maksukoormuse ühtlustamist teiste Balti riikidega. Ühtlasi sai tänavu kinnituse, et Eesti ettevõtte tulumaksu mudel, mis näeb ette ainult jaotatud kasumi maksustamist, tundub olevat populaarne kõigis riikides. Kuid samas oleks huvitav näha, kas Läti ja Leedu ettevõtetele teeks rõõmu Eestis kehtiv kõrgem maksumäär dividendide väljamaksmisel.

Madalamad maksumäärad pälvisid päris paljude vastajate – Eestis 43, Leedus 34 ja Lätis 30 protsendi toetuse. Samas tuleb tähele panna, et üheski riigis ei ulatunud madalamaid makse pooldavate vastajate arv üle 50 protsendi. See kinnitab taas, et eelistatakse pigem veidi kallimat stabiilsust kui odavamat segadus, sest iga maksumuudatus tähendab ettevõtetele täiendavat töö- ja rahakulu. Lisaks veel sotsiaalne aspekt: maksude langetamine tähendab kompromisse kuskil mujal.