Ettepanek tulumaksu töökoha järgi arvestama hakata on ootamatu ja isegi arusaamatu. Kuskil Skandinaavias see niimoodi ei toimi. Milleks jalgratast leiutada, pahandab Saue vallavanem Andres Laisk.
Ettevõtlus liigub sinna, kus tal on kõige kasulikum toota, ja omavalitsuste võimalused seda mõjutada on objektiivselt piiratud. Möödas on ajad, kus inimesi asustati sundkorras ümber äärealadele ja loodi sundkorras sinna arusaamatuid tehaseid, et inimestele tööd pakkuda. Omavalitsused saavad küll üht-teist ettevõtete meelitamiseks ära teha, aga eelkõige tuleks selleks nende käsutusse anda vabamalt ressurssi (maa). Võimalusi peitub ka avatud suhtlemises ja info kättesaadavuses, mille kogumõju jääb aga pisikeseks.
On ebaloogiline muuta omavalitsuste tulubaasi, jättes samaks nende kohustused teenuste pakkumisel. Skandinaaviapärases mudelis, mis ka Eestis rakendatud, on omavalitsusel suhteliselt suured kohustused avalike teenuste pakkumisel. Seetõttu on loogiline, et tulubaasi võtmekomponent on just elukohaga seotud.
Kui on soov suurendada omavalitsuste ettevõtlusega tegelemise motivatsiooni, pole midagi lihtsamat kui eraldada teatud osa ettevõtete tulumaksust ning dividendilt arvestatavast tulumaksust omavalitsustele. Praegu liigub see raha omavalitsustest täiesti mööda. Kuna muudatuse puhul tekivad sarnaselt töökohajärgse maksuarvestuse juurutamisega mitmed küsimused ettevõtte asukoha määramise ja süsteemi administreerimisega (millele viitas 13.08 Äripäevas Toivo Jürgenson), siis piisaks, kui alustuseks täiendataks omavalitsuste tulubaasi ettevõtlusega seotud tuludelt arvestatavate maksudega, nagu dividendid, mida saaks arvestada inimese elukoha järgi.
Muudatus kasvataks pealinna niigi tugevat mõju negatiivselt teiste omavalitsuste suhtes ning suurendaks regionaalpoliitilist tasakaalustamatust. Pealinn on juba saavutanud olukorra, kus linnas elab registriandmete alususel (ja maksab seega linnale makse) rohkem elanikke kui seal rahvaloenduse järgi tegelikult elab, ning see oleks ainult vesi maksusüsteemi ärakasutamisvõimaluste veskile, millega jagatakse omavalitsuste tulubaasi omavahel kunstlikult ümber, aga mingit lisaväärtust ei looda.
Süsteemi kvalitatiivsele modifitseerimisele on mõtet mõtlema hakata siis, kui senise rohkem kui 200 omavalitsuse asemel oleks neid vähemalt neli korda vähem. Ja ka siis tuleks eelkõige suurendada omavalitsuste finantsilist iseseisvust.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.