Eesti strateegiline huvi Aasia ja sealhulgas Hiina suunal on iga aastaga muutumas konkreetsemaks, eriti viimastel kuudel on jõutud ka sõnadest kaugemale. Eelmise aasta kevadel riigikogu väliskomisjoni avaldatud Aasia strateegiale aastani 2025 on järgnenud valitsuse Aasia programm, mille raames on loodetavasti varsti käivitumas terve rida toetusprojekte.
Majanduskontaktide arv Hiina suunal on märgatav. Alles äsja viibisid Jilini provintsis Eesti tuuleenergeetika ettevõtjad. Eestit on aga külastanud järjepannu mitu Hiina ettevõtjate delegatsiooni.
Kui heita pilk statistikale, siis on selge, et Eestil on näiteks võrdluses kas või Soomega on Hiina suunal lähematel aastatel vähemalt kolme-neljakordse juurdekasvu potentsiaal. Eelmisel aastal oli meie kaubavahetus Hiinaga 581 miljonit eurot, millest lõviosa moodustas import. Näiteks Lätil oli kaubakäive Hiinaga eelmisel aastal 396 miljonit eurot, Soomel aga koguni 7,1 miljardit eurot.
Loomulikult ei kasva numbrid üleöö ja selleks peab panustama ka riik oma tugisüsteemidega. See aasta ongi Hiina asjus märgiline, sest pärast pikki ponnistusi saab Eesti Pekingis endale päris oma saatkonnahoone. Uhiuus ja ruumikas maja aitab kindlasti hoopis enam Eesti huvisid esindada, kui seda sai teha Kempinski hotelliruumidest.
Aga majast on veel mõistagi vähe abi. Eesti ettevõtja ootab sageli välisturgudele liikudes riigi tugisüsteemidelt abi eeskätt usaldusväärsete kontaktide leidmisel. Eriti Aasia ja Hiina suunal on selline teave eriti väärtuslik.
Seepärast on just kontaktid ja pidevalt täienev kogemustepagas peamine kapital, mida meie välisesindused saaksid ka Hiinas Eesti ettevõtjatele pakkuda. Tuleb ise olla aktiivne ning konkreetse huvi korral abi paluda. Lisaks Pekingile on meil Shanghais hea tandem peakonsulaadi ja EASi esinduse näol. Praegusele investeeringute nõustajale oleks hea lisada meie Hiina meeskonda veel ka ekspordinõunik.
Hiinas on kujunenud arvestatav Eesti inimeste kogukond, kelle kontaktid ning kogemused võiksid olla samuti heaks abiks uutele üritajatele. Oleks kindlasti hea, kui kohapealsed meie ettevõtlikud inimesed ehk koostöös ka meie diplomaatiliste esindustega paneksid aluse näiteks Hiina-Eesti kaubanduskojale. Umbes nii, nagu ettevõtlikud eestlased on teinud seda Bangkokis Eesti ja Tai vahelise majanduskoostöö elavdamiseks.
Ja lõpuks ei maksa unustada, et hiinlased on maailmas tuntud heldete turistidena. Seepärast võiksid meie turismiettevõtjad kaaluda hiina keele laiemat kasutamist oma teenustevalikus. Kes ees, see mees. Müügiargument kindlasti.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.