Kahjuks räägime haridust silmas pidades liiga palju ITst, mõned näevad selles isegi Eesti tulevikku. See on poolik tõde, leiab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Esiteks ei muuda asjaolu, et nõudlus IT-spetsialistide järele näib maailmas lõpmatu, olematuks tõsiasja, et selles valdkonnas loovaks tööks suuteliste gümnaasiumilõpetajate protsent on siiski lõplik.
Teiseks peame arvestama, et tulevikus ei pruugi IT-sektor vajada nii palju abitööjõudu kui praegu ning et loov IT jääb ka tulevikus peamiselt sinna, kus ka reaalmajanduses midagi sünnib. Seega ei ole ma nõus arvamusega, et meie tööturu probleemid on tingitud sellest, et noored majanduses ei orienteeru. Nad orienteeruvad liigagi hästi ja teavad, kui ebastabiilne on pikemaajalises plaanis töötlev tööstus ning kui vähesed ettevõtted saavad pakkuda tasemel kõrgharidusega inimesele tasuvat ja huvipakkuvat erialast tööd ning enese arendamise võimalusi.
Teistest tööjõuturu muredest, eelkõige praegu turult tõrjutute kaasamise vajadusest loe pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandest.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”