Novembri alguses avaldatud OECD raport pensioniturgude ja nendega seotud trendide kohta aastatel 2008-2012 paigutas 30 riigi hulgas Eesti pensionifondide tulemused tahaotsa. Analüüs on huvitav, kuid selle tulemusi tõlgendades ei tohiks kasutada hea ja halva skaalat, leiab fondijuht Katrin Rahe.
Kõnealune ajaperiood oli ajalooliselt erakordne. Siia mahtusid Lehmani pankrot, järgnenud finantskriis, Kreeka riigivõla restruktureerimine ning euroala võlakriis. Saksamaa kaheaastase võlakirja omanike valmisolek 2012 detsembris teenida negatiivset intressimäära on valgusaastate kaugusel finantsturgude argipäevast. Investeerimine 72 riigi aktsiaturgudele tõi aastatel 2003-2007 tootlust pea 11% (eurodes). Järgneval viiel aastal oli sama näitaja napilt üle 2%. Eesti II samba pensionifondide reeglistik põhineb aktsiaosakaalude erisusel ning näiteks raporti tootlustabeli 7. kohal asunud Saksamaaga võrreldes vähem aktsiariski kartev.Saksamaa pensionifondid investeerisid aktsiaturgudele vaid marginaalselt. Madala riskiga võlakirjainvesteeringud lubasid sel perioodil teenida pea 8%list aastast tulu (Saksamaa 10aastase võlakirja näitel) – olukord, mis sai tekkida tänu massiivsele riskivältimisele ning keskpankade erakorralistele rahapoliitilistele meetmetele. Positiivne on, et II samba süsteem loodi Eestis aastal 2002, mis lasi kohe süsteemiga liitunutel osa saada kriisieelsest perioodist finantsturgudel.
Raporti kohaselt oli 2012 Eesti pensionifondidel rahvusvaheliselt kõige hajutatum portfell – välisinvesteeringute osatähtsusega üle 75%. Samal ajal olid Türgi ja Poola pensionifondid kodumaalt väljapoole investeerinud vaid alla 1% varadest. Raporti tootlustabeli eesotsas trooniva Türgi jaoks oli taoline lähenemine sel ajaperioodil mõistlik, võimaldes mingil määral elimineerida globaalsete turbulentside mõju. Samas moodustas sealsete pensionifondide kogumaht riigi aktsiaturgude kapitalisatsioonist napi kümnendiku ja ligi 12% Türgi riiklike võlakirjade turust. Seetõttu ei tekitanud pensionifondid kodumaale investeerides sealsetel finantsturgudel mullistuse ohtu ega riigi tugevat sõltuvust pensionifondide investeeringutest.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”