Krediidipank: etturid malelaual

Pärast viimast Eesti Krediidipanga (EKP) aktsionäride koosolekut tsiteeris Vene meedia Venemaa suurimas väljaandes Izvestija ilmunud artiklit. Selles seisis: „Venemaa Riigipangaga seotud Izvestija allikas rääkis, et Eesti Krediidipank täitis Moskva Panga (MB) endise esimehe Andrei Borodini „taskupanga“ funktsioone. Allika sõnul osteti Eesti krediidiasutuse vahendusel Borodiline lennukeid ja jahte ning kanti raha offshore'idesse.“ Samuti kirjutas Izvestija, et ??? kaudu käis rahapesu ning „Borodini aatekaaslase Andrus Kluge ametist tagandamise käigus“ leidsid vene õiguskaitseorganid pangast Borodini paljastavaid andmeid. Need kõik on tõsised süüdistused.

Antud andmete kommenteerimise asemel viitas MB pressitalitus pressiteatele, millel ei ole mingit seost minu esitatud küsimustega. Pidin üles näitama visadust, kuni MB avalike suhete juht vastas: „Ma ei tea, millised ??? allikad annavad selgitusi kliendiandmete kohta, ma ei saa nende informatsiooni kinnitada.“ Aga kui kõik ajalehes toodu on tõsi, siis miks MB pressitalitus ei ole seda kinnitanud? Informatsiooni EKP endise esimehe ebaseaduslike tehingute kohta peavad esmajärjekorras andma ja seda kommenteerima MB ja õiguskaitseorganid, mitte Izvestija anonüümsed allikad, ning ainult siis, kui on käimas ametlikud menetlustoimingud konkreetsete rahapesufaktide suhtes. Kui aga suurim Venemaa ajaleht levitas MB tütarpanga kohta valeandmeid, siis miks MB ei nõudnud selle informatsiooni ümberlükkamist?

Vaatame kronoloogiat. 2010. aastal kuulus Moskva Pangale 89% ???st. Sellel perioodil on Andrus Kluge juhatuse esimees, aga ??? nõukokku MB poolt kuuluvad aseesimehed P. Gorbatsevitš ja A. Sõtnikov ning tütarpankade haldusjuht N. Monahov. Borodin ??? nõukokku ei kuulunud. Kui see olevat olnud Borodini „taskupank“, miks pärast tema vallandamist MB-st jäid Gorbatsevitš ja Monahov oma kohtadele ja lahkusid MBst palju hiljem? Näiteks hetkel juhib Gorbatsevitš panka Amsterdam Trade Bank ja kriminaalmenetlust tema suhtes ei ole algatatud. 2011. aasta juunis, st pärast Borodini vallandamist, sai Monahov OAO BM Bank (Ukrainas asuv MB tütarpank) nõukogu liikmeks. See tähendab ??? „kuritegelik tegevus“ toimus nende teadmata ja seda ei seata isegi kahtluse alla? Millistel alustel? Kes otsustas juba ette, kes on süüdi, kes mitte?

Selles kontekstis tuleb meenutada kapo ohvitseri Indrek Põdraga seotud korruptsiooniskandaali. MB ametiisik maksis Põdrale konfidentsiaalse informatsiooni eest EKP operatsioonide kohta. Tekib küsimus, miks valis MB kliendioperatsioonide informatsiooni hankimiseks sellise seadusevastase tee, maksis sadu tuhandeid eurosid „luurajale“, kui need andmed tõesti kompromiteerivad ??? tegevust, tõestades kuritegusid? VF kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 453 näeb ette õigusabi päringu saatmist: „Vajadusel teostada välisriigi territooriumil ülekuulamist, ülevaatust.. muid menetlustegevusi teostab uurija päringu nende teostamisest välisriigi kompetentse organi poolt VF rahvusvahelise lepingu alusel või vastastikuse põhimõttel.“ Seda saab teha reaalsete aluste olemasolul. Pöörduge abi saamiseks kolleegide poole ja teostatakse vajalike andmete võetus. See on kõige lihtsam seaduslik tee. Kuid sellele vaatamata teatas Eesti riigiprokuratuur, et Vene pool ei ole pöördunud nende poole menetluse algatamise või abi osutamise päringutega. Selle asemel annavad MB esindajad politseinikule altkäemaksu, proovivad luua ???-s mingi imeliku Kontrollkomitee, millel oleks juurdepääs pangasaladustele jne... Seoses Kluge vastupanuga MB katsetele kõrvaldada mees ametist tekib küsimus: kui tal ei ole midagi varjata, miks ta siis vastu punnib? Kas kardab? Võib-olla. Kuid kui tal on tõepoolest mida varjata, siis vastuseis suuraktsionärile teda kohe kindlasti ei päästa ja Kluge teab seda suurepäraselt. Audit, läbiotsimine ja võetus, prokuratuuri ja politseiameti rahapesubüroo ametlik juurdlus – MB poolt taotletava informatsiooni saamiseks on olemas palju seaduslikke teid. Vahe on selles, et kõrvaldades Kluge tõenäoliselt  saab MB ise kogu info kätte ja edastab oma vene uurijatele. Kui on aga algatatud ametlik juurdlus, siis andmeid hakkavad koguma, kaardistama ja analüüsima mitte MB töötajad, vaid Eesti juurdlusorganid vastavalt seadusele ja protseduuridele. Minu arvates, vahe on selge.

Küsisin MBlt ametlikku seisukohta Põdrale antud altkäemaksu küsimuses. MB seda seika ei kommenteerinud. Vaikis ka finantsinspektsioon (FI). Mis on huvitav, FI esitas Kluge tagandamise nõude väites, et tema isik ei vasta juhile kehtestatud nõutele, kuid samas lubas soetada osaluse ???s Moskva Pangal, mille esindaja on seotud kriminaallooga. Topeltstandardid? FI rõhutab, et MP on ??? omanik, kuid MPle kuulub ikkagi umbes 60, mitte 100 protsenti ja teised aktsionärid on ka omanikud. Või ei ole see tähtis? Ühes oma kommentaaris märgib FI, et võimatus MPl kui suuraktsionäril panka juhtida on ebanormaalne õigusolukord. Kui EKP palub abi, siis rõhutab FI, et ei saa sekkuda suhetesse aktsionäride vahel. Kuid peaks ikkagi kindlalt ära otsustama, kas saab või ei saa?

Palju küsimusi tekitab ka väidetavalt ebaseaduslik ??? aktsiate ost panga juhtkonna poolt 2011. aastal. Kui kaks aastat tagasi vallandati Borodin ja tõstatati küsimus, et Kluge ja teised aktsionärid ostsid ??? aktsiad ebaseaduslikult, kirjutas MP pressiteates, et Borodin müüs need ??? juhtkonna esindajatele tagantjärele, omamata selleks volitusi. Kuid sellele vaatamata 15.09.2011 MP direktorite nõukogu koosoleku protokollis on öeldud, et MP sõlmib aktsiate tagasiostmise tehingu. Nii hiljem juhtuski. Milleks oli vajalik tagasiostmine, kui lepingu allakirjastamine isiku poolt, kes ei oma selleks volitusi, eeldab küsimuse edukat lahendamist kohtukorras? Kuidas õnnestus Borodinil teostada tagantjärele tehing väärtpaberitega depositaariumi elektronsüsteemi kaudu? Ka väärtpaberitehingute teostamiseks peab isik olema registreeritud depositaariumis kui „volitatud“, aga pärast vallandamist pangapresidendi ametikohalt vaevalt jäeti talle depositaariumi volitused alles. Vastuseid nendele küsimustele ei saanud ma MP-lt ei aasta tagasi ega täna.

Kluge väidab, et MB lausa pressis endiselt ??? aktsionärilt Aleksandr Jevnevitšilt tema aktsiad välja. Samuti Kluge väitel edastas ??? sellekohase informatsiooni Finantsinspektsioonile. Ma ei tea, kas see on tõsi, kuid tõsi on see, et ei MB ega FI seda teemat mitte ainult ei kommenteeri, vaid lihtsalt eiravad. Kui see on vale võiks FI ju nii vastatagi, et see on vale?

Terve rida küsimusi on mul ka Klugele. Eelkõige on need seotud tema visa vastasseisuga suuraktsionäri tegevusele, kes on temast selgelt tugevam, ja FI pretensioonidele. Kui tal ei ole midagi varjata, kas ei oleks mõistlikum minna erru? Aga kõikidele mu küsimustele andis Kluge päris põhjendatud vastused, siis tema versioon tekitab minust rohkem usaldust. Mis puudutab aga Borodini, siis temast sai väga suure mängu osaline ja hiljem ka ohver ning terve nahaga tal ei ole lihtsalt võimalik sealt pääseda. Pärast seda kui Medvedev vallandas Lužkovi Moskva linnapea ametist, aga VTB (Vneštorgbank) ostis välja Moskva valitsuselt talle kuuluva MP osa, kaotas Borodin oma positsiooni. Krediidipank ja sellega seotud inimesed sattusid kahe tule vahele.

Võimalik, et on teisi varjatud eesmärke, mis puudutavad poliitiste jõudude ja huvide jaotumist Eestis, mis ei ole mulle teada.