Pöördmaksustamine vähendaks pettusi

Käibemaksupettused jagunevad kahte gruppi – (karussell)skeemide kaudu riigilt sisend­käibemaksu väljapetmine ja käibe varjamine.

Esimesel puhul aitaks pettusi vältida riigisisese pöördmaksustamise laiendamine, st sellise olukorra tekitamine, kus käibemaksu­kohustuslasest ostja tasub müüjale arve neto­summas ning käibemaksu arvestab oma käibedeklaratsioonis ostja. Kuna käibemaksu reaalselt ei tasuta ega tagastata, kaob võimalus, et riik tagastab käibemaksu (pahausksele) ostjale, ilma et müüja oleks selle riigile maksnud.

Sulas ilma “käibekata”. Tegelikult ju puudub vajadus kahe käibemaksukohustuslase vahelistes tehingutes käibemaksuga reaalselt arveldada. Riigisiseselt on juba pöördmaksustatud kinnisasjad metallijäätmed. ELi direktiivi alusel on võimalik laiendada seda ehitusteenustele ja taotleda erandit ka teistele valdkondadele. Nii on tehtud Rootsis, Belgias, Saksamaal, Hollandis, Rumeenias jne.

Riigisisese pöördmaksustamise laiendamine vabastaks maksuhalduri ressurssi, mida saaks tagastusnõuete kontrolli asemel suunata käibe varjamise avastamisse. See on siis eeskätt jaekaubandusest ja teenindussektorist teada olukord, kus “sulas makstes saab ilma “käibekata”” või jäetakse käive lihtsalt kajastamata.Selle tulemuseks on vari­majandus, kus käibemaksu laekumata jäämise kõrval jäävad laekumata ka tööjõumaksud ja ettevõtte tulumaks. Selliste pettuste avastamiseks ja ennetamiseks on vaja rohkesti (töö)jõudu, kuna tehinguid on palju ja huvi  “mustalt teha” on sageli nii müüjal kui ka ostjal.

Riik toimib ettevõtluse toel. Eesti maksukeskkond peab muutuma atraktiivsemaks, et siia tahaks tulla väliskapital. Atraktiivne tähendab eesmärgistatult soodsat, mitte augulist süsteemi. Maksuaugud pole kellegi huvides ja nendega ei arvesta ükski tõsine investor.

Igasugune maksimaalsest maksukohustusest soodsam käsitlus ei tähenda maksu­auku ega tee selle võimaluse kasutajat maksupetturiks. Kui riik nii suhtub, põrmustab see nii riigi enda rahastatavate organisatsioonide kui ka erasektori nõustajate/advokaatide pingutused meelitada siia raha ja investoreid.

Riik saab toimida üksnes ettevõtluse toel, seega on riigi arendamiseks hädavajalik eeskätt panustada vastastikuse lugupidamise ja koostöö arendamisse riigi ja ettevõtjate vahel.