Tööandjad võiksid palju julgemini kasutada töötute humanitaarharidusega inimeste andeid, mis pole seni kuigivõrd rakendust leidnud, teeb ettepaneku ajakirjanik Toomas Reisalu (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Uut töötajat otsides tasub ettevõtjatel mõelda raamist väljas, mitte väljakujunenud reeglite järgi. Siin tulevadki mängu kõrgelt haritud noored, kes on õppinud ülikoolis kunste, kirjandust, filosoofiat, keeli vm pehmeid erialasid.
Humanitaarse taustaga töötajad lähenevad probleemide lahendamisele loovamalt. Nad ei kasuta olemasolevaid mudeleid ja valemeid, nad on empaatilisemad ning näevad iga tulemuse ja numbri taga teist inimest. Edu soovivatel ettevõtjatel tasub just selliseid inimesi palgata.
Näiteks Hispaania kirjandust õppinud töötaja võib sealsele turule keskendunud firma ekspordinäitajaid tõsta, sest tunneb hispaanlaste mõttemaailma ja hingeelu. Talle tuleb anda lihtsalt esmased majandusteadmised ning ühel hetkel võib just tema peas firma jaoks geniaalne idee tekkida.
Kui aga kunstnik, psühholoog ja programmeerija koonduvad mõne firma veebilehe tegemiseks, siis on selge, et kunstnik oskab psühholoogi (kes teab, mis inimese tähelepanu köidab) nõuannete järgi veebilehele just sellise kujunduse vormida, mis suurendab klientide arvu. Programmeerija vormistaks aga selle humanitaaride koostöö õigeks tehniliseks lahenduseks.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames .
Seotud lood
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?