Ärme unusta tänast töötajat

Toetan mõtet, et erivajadustega inimesed või pensioniealised oleksid tööturule kaasatud. Seda eeskätt iga inimese toetamise ning tema isiklike arengute ja eesmärkide saavutamise valguses, mis loob kõikidele eelduse olla ühiskonnas tegev just täpselt tema võimaluste kohaselt.

Kaasamine ja jõukohase töö võimaldamine on oluline, kuid sama oluline on teadvustada, miks on suur osa inimesi üldse jõudnud töövõimetuseni. Selle ennetamiseks tuleb tagada, et inimesed tõepoolest tegutsevad valdkonnas, mis neid huvitab, kus nad soovivad ennast rakendada, kus neil on oskusi ja kus nad saavad väärilist tasu. Samal ajal tuleb toetada töötajate tervislikke eluviise, kus tööd tasakaalustavad liikumine ja positiivsed sotsiaalsed suhted. Nii kujuneb tööelu loomulikul viisil pikemaks, üks inimene saab pakkuda rohkem lisaväärtust, tööandja on rahul ja ühiskond jõukam.

Kui jätta praegused töötajad unarusse, keskendudes tööturult eemal olijate kaasamisele, võib omakorda kasvada läbipõlenud, tööstressis inimeste hulk, kes enam ei suuda olla tööturul ning kelle elukvaliteet langeb. Tulemuseks on töötute pikenev järjekord töötukassas ning töövõimetuspensioni taotlejate arvu kasv.

SA Innove karjääriteenuste süsteemi uuringu kohaselt vajaks Eestis ligikaudu 490 000 tööealist inimest lisainfot õpingute või tööga seonduvate valikute korral. Pooled neist, kellest enamik on vanuses 27–35 eluaastat ja kõrgharidusega, peab sellise teenuse kättesaadavust pigem keeruliseks.

Kui töötutele karjääriteenuste osutamisega tegeleb Eesti Töötukassa ning kooliõpilased saavad karjääriplaneerimise-alast tuge nii koolist kui ka noorte teavitamis- ja nõustamiskeskustest, nn Rajaleidja keskustest, siis töötavatele täiskasvanutele on suunatud vähe võimalusi, kust nõu saada ning kuidas oma karjääri terviklikult planeerida. Siin on ilmne ebakõla, kuna samal ajal ootused töötajatele üha kasvavad. On selge, et praegu töötavad täiskasvanud vajavad oskusi ja teadmisi, mis võimaldaks neil planeerida oma tööd ja elu terviklikult.

Et oma tööelus õnnelik olla ja teha õigeid valikuid, tuleb töötajail paratamatult rohkem keskenduda iseendale. Selle aluseks on enese oskuste, väärtuste, teadmiste kaardistamine, analüüsimine ja arendamine. Olulised on töötaja huvid, mis tihtipeale lisavad selle salapärase "miski", mis aitab meil tööd efektiivsemalt ja paremini teha. Oluline on tunda tööturul toimuvat ning oma valdkonna olukorda, et vajadusel ette planeerida muudatusi. Oluline on ka hoida tasakaalu era- ja tööelu vahel, et ennetada läbipõlemist.

Selle, kõige laiemas mõttes terve karjääri eeldus on aga isiklik huvi ja valmisolek teha teadlikke valikuid ning sellega vastutus oma tööelu eest endale võtta. Piits ja präänik kui isikust eraldiseisev mõjuvahend ei ole enam jätkusuutlik, piitsaks ja präänikuks väärtuse loomisel saab olla vaid inimene ise. Riigi, tööandja ja ühiskonna vastutus laiemalt on seda võimaldada, toetada inimeste soovi oma oskusi ja huve rakendada, toetada kõikide ametialade väärtustamist ning tervislikku eluviisi selle laiemas tähenduses.