Putini huvi ulatub kindlasti Ukrainast kaugemale, kuid sel korral pole Venemaal kellegagi pakti teha. Ja sellise majandusega ei saa Venemaa kaua kõigiga tülis olla, kirjutab siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort.
Oleme jõudnud punkti, kus vaid vähesed saavad veel elada unelmas, et Ukrainas toimuv on riigi sisekonflikt ja ei mõjuta Euroopa Liitu tervikuna. Enamikul otsustajatel Euroopas on pilt selge, aga 28 huvi ühekssulatamine võib olla raskem, kui algul paistab.
Leidub küll isikuid, kes probleemi eitavad ja keelduvad uskumast, et Ukrainas toimuv on varjamaut Venemaa agressioon. Neil riikidel, kus sellised naiivselt mõtlevad poliitikud elavad, on kas kehvad luureteenistused, ebaadekvaatne otsustusvõime või on tegemist…. mingi muu juhtumiga.
Venemaa soov minna oma naabrite arvelt lahendama oma siseprobleeme on igivana ja kahjuks ei ole kõik sellest õppinud. Putini režiimi praegune tegevus loob reaalsust järgmiseks 20 või 30 aastaks. Selle mõjud ei vaibu kiiresti, sest katalüsaatori lakkamist ei ole hetkel näha. Euroopa ja Venemaa vahel on lisaks Ukrainale Moldova. Sealsed aparatšikud on juba teatanud, et soovivad Moskvalt tunnustamist. Nii nagu Ukraina ei ole ka Moldova teinud struktuurseid reforme ja selgelt valinud ilmakaart, kuhu kuuluda.
Eesti tugevus on see, et meie oleme valiku teinud ning oma kuuluvust väljendanud. Meie oleme teinud reformid, mis tõi meid nõukogude okupatsiooni laastavast mõjust välja. Turvaline keskkond on äärmiselt oluline ühiskonna arenguks ja tagamaks investeeringute Eestisse tulemist. Kui sisejulgeolek on tagatud, siis on see oluline eeldus investeeringuteks. Seda turvalist keskkonda ei saa tagada tankidega (kuigi riigil võiks need olemas olla), vaid piirivalve, pääset ja politsei abil.
Halb uudis on see, et majandusel ei lähe hästi. Hetkel on hea uudis, et ka Venemaa majandusel ei lähe hästi. Mõistagi on kaubavahetusele ja turismile parem, kui mõlemal pool Schengeni piiri on rahulikumad ajad. Aga ei ole. Sanktsioonide kehtestamisele järgnenud nädalal teatas Putini administratsioon, et sanktsioonid on Vene majandusele avaldanud vaid vähest mõju. Kui need olid mõni nädal kehtinuna avaldanud juba vähestki mõju, on see Venemaa jaoks halb uudis.
Iraanile kehtestatud sanktsioonid olid märksa rängemad, ning siis läks neli aastat, enne kui Iraan oli nõus oma tuumaprogrammi osas läbi rääkima. Veel tuleb arvestada, et Iraan oli juba enne majandussanktsioone välismaailmast märksa vähem sõltuv kui Venemaa. Venemaa majanduse suurus on võrreldav Itaalia majanduse omaga. Territoorium aga ei ole võrreldav suurt millegagi, Aafrikaga ehk. Kui Itaalia jõukus venitada Venemaa-suurusele territooriumile, siis ei jää sellest suurt midagi järele. Liiatigi on Venemaa jõukus koondunud kahte linna, mis jätab ülejäänud Venemaale veelgi vähem.
Kas Putini huvid piirduvad ainult Krimmi, Donetski või Ukrainaga? Vaevalt küll. Riike, kes ei ole NATOs ja Euroopa Liidus on Venemaa naabruses küllalt. Ukraina ning Moldova on kindlasti sihtmärgid, aga välistada ei saa ka Kasahstani või Kesk-Aasiat. Kui meetodiks ei ole otsene rünnak, siis mõjutustegevus kindlasti. Positiivne on, et Putini režiimil ei ole sellel korral kellegagi pakti teha ning sellise majandusega ei ole lihtsalt võimalik kaua kõigiga tülis olla.
Seotud lood
Ukraina presidendi kohusetäitja, Oleksandr Turšõnov, kutsus õiguskaitseorganid kokku, et uuendada terrorismivastaseid meetmeid pärast Slavianski linnast leitud kahe piinatud laiba leidmise tõttu, kirjutas CNN.
Ukraina linna Donetski meer Oleksandr Lukjantšenko hinnangul tuleks linnas läbi viia referendum, sest ainult niimoodi saab leevendada piirkonnas pingeid.
On hulk tõendeid, et Venemaa eriüksused ja salateenistused sekkuvad Ukraina idaosas jätkuvatesse separatistlikesse sündmustesse ning kohale on saadetud erioperatsioonide rühmad, kinnitas Ukraina suursaadik Eestis Viktor Krõžanivski ERR-ile
Ukraina erusõjaväelane Dmitry Tymchuk teatas oma Facebooki lehel, et kõrgeim oht ekstremismiks on Donetski piirkonnas. Kümne balli süsteemis hindas ta ohuks kaheksa. Võrdluseks Dnipropetrovski oblastis hindas ta ohtu 1 balli vääriliseks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.