• OMX Baltic−2,89%290,45
  • OMX Riga−0,51%876,16
  • OMX Tallinn−1,48%1 864,98
  • OMX Vilnius−3,91%1 113,73
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 100−0,65%8 813,69
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • OMX Baltic−2,89%290,45
  • OMX Riga−0,51%876,16
  • OMX Tallinn−1,48%1 864,98
  • OMX Vilnius−3,91%1 113,73
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 100−0,65%8 813,69
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • 19.05.14, 10:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investorid hülgavad aina kärbuvat Tallinna börsi

Tallinna börsi kauplemisaktiivsuse järsk langus tekitab küsimuse, kas investorid on siinse turu vastu huvi kaotamas ning hakanud võimalusi otsitama piiri tagant, kirjutab börsitoimetaja Rainer Saad.
Eelmisel nädalal kirjutas Äripäev, et aastaid Tallinna börsil suurinvesteeringutega investorite pingereas esimeste sekka tõusnud Stefan Andersson on peaaegu kõik aktsiapositsioonid likvideerinud. Tegemist võib olla ajutise käiguga, aga praegu ei näe ta Tallinna börsil midagi huvitavat.
Tallinna börsi esimese nelja kuu käive oli 47,9 miljonit eurot, mis on 39 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tehingud oli nelja kuuga sooritatud 17 698, mis on 14 protsenti vähem kui mullu. See võib viidata, et peale Anderssoni leidub ka teisi investoreid, kes on siinse turu vastu huvi kaotanud.
Tõsiseltvõetavaid ja läbipaistva tegevusega ettevõtteid on börsil vähe. Viimastel aastatel pole ühtegi aktsiate avalikku esmaemissiooni (IPOt) toimunud. Vahepeal on välja pakutud kapitalituru elavdamise ideid – riigifirmade börsile viimine või pensioniraha koju suunamine –, aga need pole eriti kõneainet tekitanud. Need ei ole tingimata parimad lahendused, pigem väikesele Eestile ühed vähesed võimalikud lahendused.
Eesti tegi vea, kui ei mõelnud kriisi järel saavutatud Euroopa ühe kiirema majanduskasvu ajal sellele, kuidas edasist kasvu võimalikult hästi kindlustada. Näis, nagu oleks asjad töötanud autopiloodil. Paraku kinnitas selgelt seda ka esimese kvartali 1,9% majanduslangus. See võib omakorda tähendada, et välisinvestorid hakkavad meile üha enam naaberriike eelistama.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele