Tarbija on nutikas, mitte loll, kirjutab Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm. Tarbija hammustab läbi iga reklaamiargumendi ning ostab lõpuks ikka seda, mis talle meeldib.
Tarbijale on samas vaja välja pakkuda, mis talle võiks meeldida. Võidab see tootja, kellel on paremad vettpidavad argumendid. Harva juhtub aga, et mõne tavakauba või -toote turuliider süüdistab väiksemaid konkurente liiga heas reklaamitegevuses, nagu teeb seda Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Teet Soorm 21. mai Äripäevas looga
“Toidureklaamid hämavad”.
Kuigi loos polnud nimesid toodud, oli seal üks konkreetne umbisikulises tegumoes viide ka Atriale: “Näiteks tutvustati hiljuti hakkliha, mis on 100% lihast.” Tõepoolest, meie toodetud neli hakkliha said mullu sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärgi, mis antakse ainult kõrge kvaliteediga 100% kodumaist päritolu toorainega toidutoodetele.
Oleme selle üle uhked, kuna Eesti lihaturul on palju sissetoodud liha, mille kvaliteet on reeglina kehvem. Tervenisti kodumaine tooraine on igati kõva argument, miks toodet eelistada. See on uuringute järgi ka tarbija jaoks väga oluline. Samas on vildakas väide, nagu peaksime eriliseks just fakti, et meie hakkliha on 100% lihast tehtud. Reklaam selgitas muud. Kuna kodumaine on ka hinnalt kallim, siis tuleb tarbijale seda ka teada anda.
Kõik neli väidetavalt hämamiseks kasutatavat võtet, millele Rakvere Lihakombinaadi juht viitab, on tegelikult ju iseenesest mõistetavad. Loomulikult on usaldusväärsem kaup see, mida „sõber soovitab“ ning mis meeldib ka näiteks tippsportlasele (seda on ka Tallegg omal ajal aastaid Andrus Veerpalut toetades mõistnud). Kas 100% eestimaine tooraine on ikka „tühi jutt“? Kuidas see võõramaine hobuseliha siis kohaliku vorsti sisse satub, kui sellist viidet etiketil ei ole? Eestis on seda juhtunud.
Erinevate konkursside eesmärk ongi ju selgitada välja subjektiivselt (loe: nii objektiivselt kui võimalik) parim toode, „konkursivõitja“. Taoline võit on kommertslik müügiargument ning tarbija võtabki seda sellena. Tarbija hammustab kokkuvõttes läbi iga argumendi ning ostab lõpuks ikka seda, mis talle kõige rohkem meeldib ja maitseb.
„Märgiäri“ taunimine tootja poolt on arusaadav, kuid siiski tuuleveskitega võitlemine. Jaeketid ei ole loodud mitte selleks, et tootjatele raha teenida, vaid ikka selleks, et ise edu saavutada.
Minule reklaam meeldib. Ostan alati tooteid, mille pakkujatel on head müügiargmendid. Hea reklaam ongi neile üles ehitatud. Ning kui tarbija tajub, et argumendid peavadki vett, teeb ta kordusostu. Kõik normaalsed ettevõtted rõhuvad ju kordusostule, mitte impulssostule.
Seotud lood
Eestis tehakse ligi kümnendik meediakuludest toiduainete reklaamimiseks. Reklaam on tarbijale vajalik, samas on aga ausale konkurentsile tõsiseks ohuks toidureklaamides kasutatavate argumentide sageli eksitav olemus, kirjutab ASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Teet Soorm.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele