Väikeinvestorite arv on kümne aastaga viiekordistunud

Jagame börsiettevõtted kahte rühma. Esimeses on ettevõtted, kes ühe või teise nime all on börsil noteeritud olnud vähemalt 2002. aastast: Baltika, Harju Elekter, Järvevana, Merko Ehitus, Silvano Fashion Group, Skano Group, Tallinna Kaubamaja ja Trigon Property Development. Teise rühma moodustavad ettevõtted, mis on börsil aastast 2005 või hilisemast ajast: Arco Vara, Ekspress Grupp, Nordecon, Olympic Entertainment Group, Premia Foods, Tallink Grupp ja Tallinna Vesi.

Baltikal oli 2002 veidi alla 500 aktsionäri, 12 aastat hiljem on aktsionäride arv ligemale 4 korda suurem. Eesti suurima rõivatootja aktsiaid kuulub praegu rohkem kui 1900 inimesele.

Tallinna Kaubamajal, mille aktsionäride arv on üksikute eranditega suurenenud järjepidevalt igal aastal, oli 2002 vähem kui 1000 aktsionäri, praegu on ettevõttel aktsionäre enam kui 3200. 12 aasta jooksul on aktsionäride arv kasvanud rohkem kui 200%. Sama lugu  on Harju Elektriga: vähem kui 500 aktsionäri 2002, enam kui 1500 praegu.

Pesutootja Silvano Fashion Groupi aktsionäride arv on viimase aasta jooksul küll vähenenud, kuid võrreldes 2002. aastaga (700 aktsionäri) on ettevõttesse raha paigutanute arv oluliselt suurenenud ning praegu on ettevõttel ligemale 1800 aktsionäri.

Kõigi alates 2002 turul olevate ettevõtete aktsionäride arv on 12 aasta jooksul oluliselt suurenenud.

Seitsmest ettevõttest, mis on börsil noteeritud 2005 või hiljem, on aktsionäride arv vähenenud kolmel: Ekspress Grupil, Tallinkil ja Premia Foodsil. Ülejäänud nelja ettevõtte puhul on aktsionäride arv kasvanud ning kuigi tõusunumbrid ei ole selle rühma ettevõtete puhul sedavõrd suured kui eelmise rühma puhul, on aktsionäride arvu suurenemine siiski märkimisväärne.

Usun, et Eesti elanike jõukuse suurenemise ning raha ümberpaigutustest (nt pärast Hansapanga lahkumist) tuleneva efekti kõrval mängib praeguste börsiettevõtete aktsionäride hulga suurenemises olulist rolli ka turuosaliste järjepidev töö investorharidusse panustamises ja sellest tulenev investeerimisteadlikkuse kasv. Sealt sugeneb omakorda arusaam, et raha väärtust saab säilitada ja kasvatada vaid siis, kui ollakse nõus võtma riske.

Meil on veel pikk maa minna, et potentsiaalsete jaeinvestorite valmidus ning teadmised jõuaksid lähemale Põhjamaade tasemele, kus inimeste teadlikkus ja soov oma säästude eest seista ning nende väärtust suurendada on suurem. Küll aga olen veendunud, et tänane investor on oma tegevuses teadlikum ning oskuslikum hindamaks riske, tasakaalustatud tootlust ning seadmaks ka pikemaajalisi eesmärke oma vara kasvatamisel kui 12 aastat tagasi.