Käibedeklaratsioon jääb veel eeltäitmata

Riigikogu liige Aivar Sõerd käis hiljuti välja idee võtta Eestis kasutusele eeltäidetud käibedeklaratsioonid. Tegu oleks sarnase lahendusega, mida kasutatakse üksikisiku tulude deklareerimisel. Maksu- ja tolliamet saadaks iga kuu ettevõtjale eeltäidetud käibedeklaratsiooni ning ettevõtja kohustuseks oleks vaid deklaratsioon üle vaadata, vajadusel andmeid täpsustada ning deklaratsioon kinnitada.

Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et maksude tasumisega seotud halduskoormus tuleb viia miinimumini. Nii jääb ettevõtjatel rohkem aega äritegevuseks ehk kaupade müümiseks ja teenuste osutamiseks. Samas on keeruline öelda, kas antud muudatus hoiaks kokku ettevõtjate ressursse. Vastus sõltub eelkõige sellest, milline on kasutusele võetav tehnoloogiline lahendus ning kui suured on sellega kaasnevad kulud. Huvitavaks kujuneks ka vastutusega seotud küsimuste lahendamine.

Eeltäidetud käibedeklaratsioonide kasutamise eelduseks on e-arvete kohustuslikuks tegemine ettevõtjatevaheliste tehingute puhul. Lisaks tuleks arvestada täiendavate IT arenduskuludega, kuid nende suurust on keeruline prognoosida. Võimalik, et ettevõtjad peavad hakkama maksuametile edastama ka senisest rohkem infot oma tehingute kohta, mis võimaldaks määrata maksuerandite kohaldatavuse.

Praegu esitavad ettevõtjad käibedeklaratsiooni kord kuus. Eeltäidetud käibedeklaratsioonide korral peaksid ettevõtjad väljastama arve oma tehingupartnerile ning samal ajal tuleks arve andmed edastada ka käibemaksu andmebaasi. Seega tekiks ettevõtetel kohustus esitada sisuliselt reaalajas arvete info maksuametile.

Ilmselt oleks võimalik ettevõtjate kulusid vähendada, kui andmeid ei peaks edastama reaalajas, vaid seda võib teha näiteks kord päevas. Ettevõtjate halduskoormust aitaks vähendada ka see, kui arvete andmeid ei peaks saatma andmebaasi käsitsi, vaid need läheksid sinna automaatselt. Liikudes nn reaalajamajanduse suunas muutuks see kindlasti võimalikuks.

Teine võimalus eeltäidetud käibedeklaratsiooni rakendamiseks oleks see, et maksuametile antakse piiratud ulatuses ligipääs ettevõtjate raamatupidamisprogrammidele vajalike andmete tõmbamiseks käibemaksu andmebaasi. Sellise lahenduse üheks puuduseks võib pidada vajadust võtta kasutusele standardiseeritud raamatupidamisprogramm.

Eeltäidetud käibedeklaratsioonid lihtsustaksid käibemaksu deklareerimist, kuid ilmselt ei ole Eesti ettevõtjad praegu selleks sammuks veel valmis. Peab arvestama, et 94% meie ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted. Tõenäoliselt ei ole paljud neist nõus koheselt e-arvetele üle minema ega lisainvesteeringuid oma infosüsteemidesse tegema.

Kindlasti ei tohiks võimaliku üleminekuga eeltäidetud käibedeklaratsioonile kiirustada, sest see vajab põhjalikku mõjude analüüsi. Uuendus tuleks sisse viia juhul, kui see vähendab ettevõtjate halduskoormust, aitab tagada ausat konkurentsi ning ei too samal ajal kaasa ettevõtjatele ebamõistlikult suuri kulusid. Suund selles suunas, et ettevõtja peaks võimalikult vähe raamatupidamise ja maksuarvestuse üle pead vaevama ning paljutki võiks lasta teha masinatel, on aga igal juhul õige.