Äripäev on püüdnud jätta muljet, et maksuametnikud on metsas ringlemas ning marjulisi taga ajamas, kirjutab maksuameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.
Tegelikkus on siiski teine. Marjuline ja seeneline ei pea kartma, et tema korjatu maksuhaldurile huvi pakub. Kogu saagi saab moosiks keeta või värskelt ära süüa. Ja seda täiesti maksuvabalt.
Ühtegi korilast pole maksu- ja tolliamet seega luubi alla võtnud. Koguseid peavad tõepoolest üles märkima metsasaaduste kokkuostjad, et vajadusel selgitada ostetud koguste päritolu. See on seotud maksu- ja tolliameti ülesandega tagada ettevõtetele võrdne konkurentsikeskkond - selle jaoks vajadus marjulistega suhelda aga puudub.
Kui marjuline otsustab, et saaki on rohkem, kui ta suudab tarbida, ning läheb seda turule müüma, siis tuleb kehtiva korra järgi saadud tulu muidugi deklareerida. Nagu teiste kaupadegi puhul. See ei ole midagi uut, tulumaksuseadus kehtib juba 2000. aastast. Seega maksuhalduri tegevuses mingisugust praktilist muutust selle suvega antud teemal toimunud ei ole.
Maksu- ja tolliamet soovib eelkõige maksumaksjaid nõustada, et oleks olemas vajalik info oma kohustuste kohta. MTA kontrollitegevus on aga suunatud suurima maksuriskiga valdkondade korrastamisele ning suurpetturite tegevuse peatamisele ning nendelt tekkinud kahju väljanõudmisele.
Kõigile marjulistele soovime aga head saaki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui seenelised-marjulised peavad seadustes näpuga järge ajama, siis mitukümmend miljonit eurot kahju teinud petturi peale on riik vaid õlgu kehitanud, nendib ajakirjanik Eliisa Matsalu.
Äsja oma esimest tegevusaastat tähistanud 7000 ruutmeetril laiuv NET Spordihall on Lõuna-Eesti elanike seas kiiresti populaarsust kogunud, pakkudes erinevaid võimalusi peamiselt võrgu- ja pallialade harrastamiseks.