Investor Toomas: riigikogu valida on lihtne, kuid kurb

Tuleb lahendada vaesuse probleem

Esimene valikukriteerium oli astmeline tulumaks. Ma välistasin eos need parteid, kes lubavad hakata kõrgema sissetulekuga inimesi kõrgemalt maksustama. Olen ise pikaajaliselt säästnud ja investeerinud ning tänu sellele teeninud ka tulu, mida kavatsen vanaduspõlves hakata kasutama.

Kui olen investeerimisel edukas ja minu tulud tulevikus tänu sellele suurenevad, siis ei pea ma õigeks, et poliitikud tahavad mind selle eest kõrgema tulumaksumääraga karistada. Mitte keegi ei keela inimestel hakata regulaarselt ja pikaajaliselt säästma, et nii oma jõukust suurendada. Mitte keegi ei keela tegeleda enesetäiendamisega, et saada endale parem positsioon tööturul ja seeläbi parem sissetulek.

Eesti probleem ei ole täna rikkad, vaid meie probleemiks on liiga suur hulk vaeseid. Rikastelt rohkem ära võttes me aga vaesuse probleemi ei lahenda, lihtsalt peletame jõukamad inimesed mujale ning karistame neid, kes ise enda sisstuleku suurenemise eest hoolitsevad.

Oluline pikaajaline visioon

Teine valikukriteerium on erakondade arusaam väikeinvestorite olulisusest. Ma välistasin kohe need parteid, kes ei pea väärtpaberi ja kapitaluturu arendamist oluliseks ja kes ei ole viitsinud mõelda sellele, kuidas Eestis väikeinvestorite arvu kasvatada. Näiteks üks lihtne ja ainult poliitikutest sõltuv abinõu on riigifirmade börsile toomine ja riigi võlakirjade emiteerimine. Minu häält ei saanud parteid, kes on nende kahe idee vastased.

Kolmas valikukriteerium on parteide pikaajaline visioon ja see muutiski mind valikut tehes kurvaks. Ma ise tegin endale investeerimisportfelli 30 aastase perspektiiviga ja ootan ka poliitikutelt, et nende mõttemaailm väljuks valimistsüklist. Näiteks pensionisüsteemi tulevik ja rahastamine on teema, mis on jäänud seekordses valimiskampaanias tähelepanuta. Poliitikud küll räägivad palju praeguste pensionäride toetamisest ja sotsiaalmaksu alandamisest, kuid nad ei mõtle sellele, kuidas hoida meie pensionisüsteemi üleval kümne ja kahekümne aasta pärast.

Pension on tähtis küsimus

Eesti riik on tõsiste väljakutsete ees. Meie ühiskond on vaene ja jõukaks saamine käib teosammul; Eestist lahkub rohkem inimesi, kui tuleb asemele ehk maksumaksjaid jääb vähemaks. Meie rahvastik vananeb. See tähendab, et tulevikus riigi võime pensionäride eest hoolitseda väheneb ning juba praegu tuleks inimesed suunata aktiivsemalt oma tuleviku eest hoolitsema.

Kolmapäeval avalikustas SEB oma uuringu, mis hoiatab, et pool Eesti elanikest langeb pensionile jäädes vaesusesse ning ootused tulevase pensioni suuruse osas erinevad märgatavalt tegelikest võimalustest. Sellest samast probleemist on näiteks möödunud aastal kirjutanud korduvalt Äripäev. Kahjuks ei paista meie parteide juhtkond silma visionääridega, kelle tulevikupilk ulatuks kaugemale järgmisest neljast aastast. See on ka üks põhjus, miks inimestel tuleb ise enda tuleviku eest hoolitseda ja see on põhjus, miks ma 2002. aastal otsustasin väärtpaberiturule hakata investeerima.