Investor Toomas: jälgin hoolega juhtide tasusid

Juhtkonna tasude kajastamine aruannetes on omamoodi lakmuspaber. Kui juhtkond ja börsifirma suuromanikud näevad vaeva tasude kohta käiva info peitmisega või hägustamisega, siis võib karta, et sarnast loomingulist lähenemist võidakse kasutada ka teiste numbrite puhul. Seda eriti olukorras, kus ettevõttel on keeruline periood ja äri ei lähe kõige paremini. Või sõltuvad juhtkonna tasud olulisel määral firma majandustulemustest.

Arvan, et börsifirmad peaksid püüdlema maksimaalse avatuse poole ning juhtkonna tasude avaldamise vorm näitab, kui kaugele on konkreetne ettevõte selle eesmärgi poole liikumisel jõudnud. 

Konkurentsi ei kahjusta

See, kui palju ettevõte juhatuse liikmele tasu ja boonust maksab, on üks indikaator, mille järgi saab väikeinvestor teha otsuse, kas osta selle firma aktsiaid või hakata neid müüma. Keskmisest oluliselt väiksem sissetulek võib tähendada raskusi ettevõttes ning alamotiveeritud juhte. Läbipaistvus juhtkonna tasustamisel on oluline ka siis, kui juhid ning ettevõtte olulisemad omanikud kattuvad. Nii on kerge tekkima huvide konflikt.

Börsifirmad on aruandes ise põhjendanud tasude varjamist sellega, et see on laiemale avalikkusele ebaoluline teema, nii kaitstakse juhtide privaatsust ja tasude kohta täpse info avaldamine võib kahjustada ettevõtte konkurentsipositsiooni tööturul.

Olen nõus, et juhtkonna palkade avaldamine võib tekitada juhtidele ebameeldivust. Ma aga ei nõustu sellega, et see kahjustaks kuidagi ettevõtte konkurentsipositsiooni.

Tallinna börsil olevad ettevõtted saab laias laastus jagada tasude avaldamise osas kolmeks. Kõige läbipaistvamad on Tallinna Kaubamaja ja Arco Vara. Nendes kahes ettevõttes ei tehta saladust juhatajate töötasu suurusest. Tallinna Kaubamaja juhi  Raul Puusepa brutotasuks on 7581 eurot (aruandes küll näidatakse Puusepa tasu koos lisatasuga ja eraldi palganumbrit välja ei tooda) ja Arco Vara juhi Tarmo Silla kuutasu on 5513 eurot.

Mõned varjavad eriti kiivalt

Enam-vähem võib olla rahul ka sellega, kuidas Tallink, Merko Ehitus, Nordecon, PRFoods, Harju Elekter, Pro Kapital, Skano Group ja Baltika oma juhtide tasusid ning boonuseid aruandes kirjeldavad. Need ettevõtted ei too küll välja juhatuse liikmete täpseid tasusid ja enamus nendest esitab juhtkonna tasud ning nõukogu tasud ühtse summana. Kuna aga nõukogu liikmete tasustamine on reeglina aruannetes hästi ära kirjeldatud, siis on võimalik ka juhatuse liikmete tasude koondsumma lihtsalt välja arvutada. Kui aga keegi soovib veel saada teada, kui suur võib juhatuse esimehe tasu  olla, siis võiks järgida rusikareeglit, et juhatuse esimehe tasu on kaks korda kõrgem kui juhatuse teistel liikmetel.

Tallinna Vesi näitab küll oma aruandes juhtidele makstud tasude koondsummat, kuid kuna veeettevõte maksab ka veel lisaks juhtumis- ja konsultatsioonitasusid, siis pole ka Tallinna Vee juhtkonna tasude osas head ülevaadet.

Kõige suuremad peitusemängijad  on Ekspress Grupp, Olympic EG ja Silvano FG, mis kajastavad juhtkonna tasudena kogu grupi juhtide tasusid ehk liidavad summale ka tütarfirmade juhtidele makstavad tasud. See on ka põhjus, miks möödunud nädalal Äripäevas avaldatud börsifirma juhtide tasude võrdluses olid nende ettevõtete tasud üllatavalt väikesed.