Väikeinvestor valib ettevõtteid ja väldib fonde

Olete Äripäeva Tallinna börsi väikeinvestorite edetabelis igal aastal tasapisi ülespoole liikunud. Kuidas te aga alustasite investeerimist?

Investeerimisega alustamisel motiveeris mind soov kasutada aktsiaid kui ühte võimalikku varaklassi raha pikema ajaliseks paigutuseks. Lisaks soovisin teenida divitenditulu.

Investeerimist Tallinna börsile alustasin 2009. aastal kui globaalsest majanduskriisist oli möödunud kaks aastat ja Nasdaq Stock Market viis lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX. Investeerimiseks valisin Balti regiooni ettevõtted ja hajutasin  investeeringud erinevate ettevõtete ning valdkondade vahel. Aktsiaid olen ostnud pikema perioodi vältel erinevatelt hinnatasemetelt. Valikus on nii telekommunikatsiooni, teeninduse, ehituse,  meedia kui kinnisvara ettevõtteid.

Saan aru, et soovisite aktsiatega teenida pikaajalist stabiilset tulu. Miks on investeerimine teie jaoks veel oluline?

Kui säästmise puhul on sisuliselt tegemist tarbimise edasilükkamisega või sooviga koguda raha kindla eesmärgi nimel, siis investeerimine on seotud suuremate riskidega ja õnnestumise korral ka suurema kasumlikkusega. Investeerimine aktsiatesse annab võimaluse olla osanik erinevates ettevõtetes, sest iga ostuga soetatakse tükike ettevõttest. See on hea võimalus panna raha enda heaks tööle, mitte töötada ise kogu elu, et seda teenida. 

Lisaks seostub investeerimine minu jaoks vastutustundliku käitumise ja finantsdistsipliiniga ning ka sooviga saada osa aktiivsest majanduselust ja saavutata finantsiline sõltumatus.

Osta midagi, mille väärtus võib ajas kasvada või genereerida regulaarset dividenditulu, on parem, kui kulutada raha asjadele, mida tegelikult ei vajata või mille väärtus kiiresti kahaneb.

Investeerimisotsused on ka seotud informatsiooni ja teadmistega, mis nõuavad enese harimist ja pakuvad põnevust ning pinget. Tegemist on väga mitmetahulise ja teadmistemahuka tegevusega, millel on kindel tulem.

Olete investeerinud paljudesse Tallinna börsi firmade aktsiatesse. Kuidas jaguneb teie investeerimisportfell?

Olen soetanud ettevõtete aktsiaid, mis tegutsevad erinevates tegevusvaldkondades. Viimaste investeeringutega olen laiendanud ka investeerimisregioone.

Kuna suurem osa minu investeeringutest on tehtud Balti börsile, olen põhiliselt investeerinud ettevõtetesse, mis pakuvad suuremat kindlust. Esile võiks tuua Tallinna Vee, Tallinki, Merko Ehituse, Olympic Entertainment Groupi ja Tallinna Kaubamaja. Minu portfelli uustulnukad on Apple, Alibaba, Yahoo, Lukoil, Sberbank, Norilsk Nickel.

Usun, et edukad on ettevõtted, kes lähtuvad tarbijate vajadustest ja oskavad muutuvas turusituatsioonis kiiresti ümber orienteeruda ning omavad visiooni.

Milline on teie üldne investeerimisstrateegia?

Olen investeerinud alates 2009. aastast erinevaid summasid erineval ajal erinevatesse sektoritesse. Aktsiaindekseid ja fonde ma ostnud pole, võõrad on ka finantsvõimendusega tehingud ja niinimetatud aktsiate lühikeseks müümine, mida Eestis teha ei saa.

Jagan põhimõtet, et töö võrdub teenimine, mitte et risk võrdub tulu. Olen osalenud IPO-del ja teinud tasakaalustavaid oste. Soovituslikku 25-75% põhimõtet ma järginud ei ole (aktsiate ja võlakirjade suhe – toim.) ning turu languse korral olen pigem ostnud. Ma ei ole teinud tehinguid suure finantsvõimendusega ja spekulatiivse loomuga tuletisinstrumentidega nagu aktsiate optsioonid, forward tehingud, futuurid.

Vahel tuleb positsioonides teha korrektuure, kuid lähtun perspektiivist, et oman osa ettevõttest ja saan sellest regulaarset tulu ning ettevõtte väärtus on ajas kasvav, kui see on õigesti juhitud.

Sageli tuleb ignoreerida turupsühholoogiast tingitud käitumismalle ja osta siis, kui teised müüvad või müüa, kui teised parajasti ostavad. Lõplik valik on aga ettevõtte-põhine.

Milliseid vigu olete enam kui kuue investeerimisaasta jooksul teinud?

Mõne tehingu ja ettevõtte puhul olen olnud sunnitud olema pikaajaline võlausaldaja, kuna ma pole aktsepteerinud kahjumit. Stop-loss ja positsiooni likvideerimine nõuab vahel kirurgi südant, kuid ilma operatsioonita ei pruugi patsient ellu jääda. 

Minu arvates on suurim viga teha otsuseid kiirustades, omamata piisavalt informatsiooni ja usaldada otsuste tegemine teiste isikute kätte. 

Mida peate oma suurimaks õnnestumiseks?

Suurimad õnnestumised on seotud ettevõtetega, mis on Tallinna börsilt lahkunud, nagu Eesti Telekom ja Norma, ning ettevõtetega, mis omavad tugevat turupositsiooni.

Majanduskriisi aastatel võivad sellised ettevõtted olla alahinnatud ja investorid lähtuvad üldisest emotsioonist, mis käsib positsioonidest loobuda. Ettevõtted, mis kauplevad allpool raamatupidamisväärtust või selle lähedal, on investorile keskmisest parem võimalus. Ehk osta tasub ikka siis, kui veri tänaval, ja müüa, kui pasunad puhuvad.

Majanduslanguse faasis tegelevad tugevad ettevõtted oma turupositsiooni kindlustamisega ja tulevikku suunatud investeeringutega. Positiivse näitena võib tuua Tallinna Vee, Tallinna Kaubamaja ja Tallinki.

Viimasel ajal on väga populaarseks muutunud sotsiaalpangandus ja kõikvõimalikud ühisrahastusplatvormid. Mida te neist arvate?

Suure tõenäosusega on see lähiaastatel plahvatuslikult kasvav trend rahastada erinevaid projekte ühisrahastuse abil, kuna inimeste teadlikkus on kasvamas ja hoiuste intressid olematud. Eesti puhul seab aga piirid turu väiksus. Minu jaoks on oluline isikutering ja usaldusväärsus, kes sellise ettevõtmise eesotsas seisavad.

Investeerimisel ühisrahastuse projektidesse on oluline teada, millesse täpselt investeeritakse, kui suured on teenustasud ja millal need vahendajale välja makstakse, milline on seotud ettevõtete struktuur, kuidas liigub raha, milline on lepinguline vorm,  tagatised ja riskid. Inimesi kannustab tihti ahnus saada suurt tulu ja hirm kaotada või millestki ilma jääda. Siinkohal võiks eelnevalt rahulikult mõelda ja küllap jõuab järgmisele rongile, tuleb osata näha mitte ainult positiivset ja seda mida tahetakse kuulda, vaid ka võimalikku negatiivset stsenaariumi. Reegel – suurem risk võrdub suurem tulu – ei saa olla õigustuseks. 

Juriidiliselt on ebaselge, kuidas on valdkond reguleeritud ja see peaks olema mõtlemisaine seadusandjale, enne kui tekivad reaalsed olukorrad, kus inimesed on kaotanud raha, kuid seadusandlik kaitse puudub.

Sotsiaalpangandus on  positiivne algatus ja lisavõimalus eksisteerivale pangandus- ja finantssüsteemile. Kõik algatused, mis aitavad vähema aja- ja energiakuluga, säästlikult ja turvaliselt ning liigse vahendustasuta luua tooteid või teenuseid meie elu lihtsamaks ja paremaks muutmisel, on suurepärased.

Meie kodubörs vaevleb endiselt väikese likviidsuse ja väheste valikuvõimaluste käes. Mis aitaks kaasa Tallinna börsi arengule?

Tallinna börsi elustamiseks ja täiendava kapitali kaasamiseks oleks hea võimalus riigi osalusega ettevõtete börsile toomine. Eesti Energia, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Loto, Elering, Tallinna Sadam, Eesti Post, Tallinna Lennujaam, AS Vireen on vaid mõned näited. Börsile jõudmisega tekib väikeinvestoritel ja hoiustajatel võimalus saada nimetatud ettevõtete majandustegevusest reaalset tulu. Kindlasti on ettevõtteid, millesse võiks investeerida kogu eluks ja seejärel aktsiad lastele pärandada. Börsiettevõtetena oleksid need ettevõtted oma tegevustes palju rohkem avatud, tulemustele orienteeritud, läbipaistvamad ja efektiivsemad.  

Mida soovitaksite oma kogemuse põhjal teistele väikeinvestoritele?

Alustuseks on hea lugeda investeerimisalaseid raamatuid, käia loengutel ja seminaridel, kaardistada ära oma finantsvõimekus ja seada konkreetsed eesmärgid ja tegevused nende eesmärkide saavutamiseks.  Tänased kauplemisplatformid võimaldavad kasutada demoversioone ja rahaga riskimata tehinguid teha, mis annab esimese kogemuse. 

Investeerida saab erinevatesse varaklassidesse ja tuleb leida enda jaoks sobivaim või neid omavahel kombineerida. Oluline on säilitada finantsdistsipliin, vältida emotsioone ja turuga võidujooksmist, kasutada otsuste langetamisel erinevatest allikatest saadud objektiivset informatsiooni. Kaotusest ei tohi langeda masendusse ega võitudest sattuda eufooriasse!