Intressimäärade saaga võib kujuneda õudusunenäoks

Kas praegusest majandustsüklist – taastumine, millele järgneb majanduslangus – saab esimene, mille ajal USA intressimäärasid ei tõstagi?

See võib tunduda kummaline küsimus, arvestades seda, et paljud strateegid ennustavad detsembris intressimäärade tõusu.

Teisalt – majandusandmed on viimasel ajal halvenenud ning Hiina majanduskasvu aeglustumine ähvardab turgusid survestada. Sellises keskkonnas võib Föderaalreserv näppu päästikul hoida ka detsembris. Septembris ei tõstetud intressimäärasid just selle pärast, et muretseti globaalse kasvu ja kindlustunde pärast.

Sellises situatsioonis kasvab oht, et Föderaalreserv ootab intresside tõstmisega liiga kaua – lõpuks saab aeg otsa ja tuleb majanduslangus. Sellisel juhul on rahapoliitika karmistamine välistatud ja päevakorda tõuseb uus stimuleerimisprogramm (QE).

Sellesse punkti jõudes oleks maailmamajandus juba kuristiku äärel. Ei oleks enam ebatõenäoline, et USA läheb Jaapani teed, kus intressimäärasid pole tõstetud rohkem kui kaks kümnendit järjest. See tähendaks deflatsiooni ja stagnatsiooni.

Halvim stsenaarium pole välistatud

Kui tõsiselt peaks sellist „õudusunenäo“ stsenaariumit aga võtma?

Esiteks on see suhteliselt ekstreemne ja tegemist pole kindlasti kõige tõenäolisema stsenaariumiga. See on aga võimalus, sest turgude ootused intressimäärade tõusu osas on järjest leigemad. Praegu hindavad turud, et intressimäärade tõus tuleb hoopis järgmise aasta juunis. See, mida turud arvavad, on tähtis, sest turud juhivad raha. Prognoos on tasuta aga turgudel positsioneerimine mitte.

Teiseks on majandusandmed valmistanud pettumuse – mitte ainult USAs vaid ka Suurbritannias. Ka Suurbritannia on tugevalt industrialiseeritud majandus, kus on intressimäärade tõstmist järjest edasi lükatud.

UBSi intressimäärade strateeg John Wraith on teinud aktiivsust kajastava soojuskaardi, mis näitab jahenemist. Ostujuhtide küsitlused, tööstuse numbrid ja tööturu andmed on viimastel nädalatel olnud alla ootuste.

Mitmed võtmetähtsusega statistikanäitajad, näiteks uute töökohtade loomine USAs, on allpool 12 kuu libisevaid keskmisi. Need on intressimäärade tõstmiseks märkimisväärselt madalamal kui Föderaalreserv tahaks.

Kolmandaks – fondihaldurite seas läbi viidud küsitlused näitavad, et investorite ootused intressimäärade tõusu osas lükkuvad järjest rohkem tulevikku. Mured majanduslanguse pärast on aga kasvamas. Bank Of Amerika Merill Lynchi küsitlusest selgus, et 47 protsenti investoritest eeldab, et Föderaalreserv tõstab intresse 2015. aastal. Veel septembris oli vastav protsent 58. Citigroupi raportis aga öeldi, et 2016. aasta majanduslangus on muutunud kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks.

Neljandaks – mitmed kõige täpsemad võlakirjaturu prognoosijad viitavad vaikimisi, et USA intressimäärad püsivad järgmisel aastal nullprotsendi lähedal. HSBC panga fikseeritud tulumääraga varade uuringute juht Steven Major ootab, et 2016. aastaks kukub USA 10-aastaste võlakirjade tootlus 1,5 protsendini. Praegu on intress 2,04 protsenti.

Investorid peavad valmistuma kõige hullemaks

Major pole prognoosimises sugugi halb. Ta oli üks väheseid strateege, kes ennustas korrektselt, et USA 10-aastaste võlakirjade tootlus jõuab 2014. aasta lõpuks 2,1protsendini. Suur enamus analüütikuid ootas üle 3protsendilist tootlust.

Kui Majoril on õigus, siis USA ei tõsta intressimäärasid enne 2017. aastat – selleks ajaks on kätte jõudnud majanduse taastumise seitsmes aasta. Muidugi juhul, kui taastumine nii kaua üldse kestab. Alates 1850. aastast kogutud andmed näitavad, et majanduse taastumine kestab üle 7 aasta suhteliselt harva.

Tõsi, majandusandmed võivad hakata paranema ja see muudab detsembrikuise intresside tõstmise tunduvalt tõenäolisemaks. Ja isegi, kui suurt paranemist ei toimu, võib Föderaalreserv üllatada. Nii UBS ja HSBC ootavad üldiselt intressimäärade tõusu siiski detsembris.

Investorid peaksid ennast ette valmistama aga kõige hullemaks, isegi, kui tegemist pole kõige tõenäolisema stsenaariumiga. Föderaalreservi otsuste järel liiguvad turgudel miljardid dollarid ja seda tuleb arvesse võtta.