See tähendab, et väga kiiresti kukub pakkumine alla praeguse nõudluse. Seega, kui vaatate kaks või kolm aastat ettepoole, siis tekib vajadus täiendavate investeeringute järele, et nõudluse kasvuga kaasas käia.
Samal ajal on palju juttu Iraani tulekust naftaturule ja Hiina aeglustumisest – see niisiis suurt pilti ei muuda?Iraani argument on väga tugev, kuid Hiinat puudutav on lihtsalt vale. Hiina naftatarbimine on viimastel aastatel püsivalt tõusnud. Aeglustumisest pole absoluutselt mingisugust märki. Mis on Hiinas aeglustumas, on infrastruktuuri -, kinnisvara- ja muud seda tüüpi investeeringud.Loomulikult kasutatakse ka nendes sektorites naftat, kuid mis on Hiina naftanõudluse seisukohast märksa olulisem, on eranõudlus. See on nõudlus, mis tuleb inimestelt, kes tahavad oma autoga sõita. Võin teile kinnitada, et automüügi kasv – Hiinas müüdud autode arv – pole kunagi olnud suurem, kui see on praegu.
Eranõudlus Hiinas kasvab kindlalt ega aeglustu enam edasi. Äsja avaldatud numbrid kinnitavad seda pilti. Jaemüügis, autode müügis ja eratarbimises üleüldiselt pole aeglustumist. See tähendab, et Hiina naftanõudlus jätkab tõenäoliselt tõusu, isegi siis kui majandus aeglustub.
Mida arvata Iraanist?Iraan on oluliselt tähtsam küsimus, sest neil on tohutud nafta ja gaasi reservid. Ühed maailma suuremad. Teiseks on nad piirkonnas, kus on suhteliselt lihtne naftat toota. Neil on väga head tingimused nafta tootmiseks – mõni Iraani allikas isegi ütleb, et seal on võimalik toota naftat hinnaga 1 dollar barreli kohta. See tundub väga madal, kuid enamik usub siiski, et tootmiskulu jääb paarikümne dollari juurde. Igal juhul on see madalamal kui meie nafta hinna prognoos. Seega, kui Iraan on võimeline kiiresti palju naftat tootma, siis jääb nafta hind madalaks.
See on hea argument, aga vastuargument on see, et keegi ei tea päris täpselt, kui palju on Iraan võimeline naftat tootma. Veelgi spetsiifilisemalt: pärast nii paljusid aastaid sanktsioone ja boikotte me ei tea täpselt, milline on nende suutlikkus. Me teame, et neil on nutikad insenerid, aga me ei tea kogu tehnika ja endiste naftaplatvormide seisukorda. Samuti ei tea me, kuivõrd suudavad nad ligi meelitada välisinvesteeringuid. Seega, et tõsta Iraani naftatoodangut, vajavad nad rahvusvahelisi naftafirmasid. Kuigi paljud asjad Iraanis muutuvad, ei tea me, kui avatult võtavad nad vastu rahvusvahelisi firmasid, ja me ei tea, kuivõrd tahavad rahvusvahelised naftafirmad Iraani minna.
Arvan, et ettevõtted on väga huvitatud, kui nad saavad head tingimused – võimaluse investeeringuid teha, neid kontrollida ja olla kindlad enda omandiõigustes. Kõik need küsimused on endiselt siiski suhteliselt lahtised.
Mida prognoosite praegu suurtele tooraineeksportijatele – Venemaale, Brasiiliale?Selge see, et Brasiilia ja Venemaa on praeguses olukorras hädas, ja on ilmne, et olukord võib minna veel oluliselt halvemaks. Selgelt peab Venemaa veelgi oma eelarvet kärpima ja majanduslangus tõenäoliselt jätkub veel mõnda aega.
Kuidas on lugu Norras?Laiemat makropilti vaadates näeme, et Norra naftasektor on väga tõsises languses. Isegi kui nafta hind taastub 50 dollarile barrel, pole paljud Põhjamere naftaplatvormid endiselt kasumlikud. Oletan, et naftafirmad tahavad esmalt näha nafta hinna taastumist ja et need püsiksid oluliselt kõrgemal tasemel veel mõne aasta, enne kui nad on nõus taas uusi suuri projekte ette võtma. Mitme Põhjamere uue naftavälja oodatav eluiga on 30–50 aastat.