Nordea panga plaan maksta 75 protsenti kasumist dividendideks kukkus läbi, vahendab Bloomberg.
Selle asemel teatas pank hoopis, et uueks ambitsiooniks on kindlustada dividendide iga-aastane kasv.
Novembris Nordea uueks juhiks saanud Casper von Koskull lausus, et pank ei oleks pidanud lubama aktsionäridele rohkem, kui regulatiivne keskkond võimaldab. Rootsi pangad seisavad silmitsi tõenäosusega, et neile rakendatavaid nõudeid karmistatakse. Pankade riskikaalud vaadatakse üle.
Von Koskulli sõnul on panga jaoks kõige olulisem, et oleks piisavalt kapitali ning täidetaks kõik vajalikud nõuded. Alates maikuust, mil Nordea teatas oma eelmise dividendistrateegia, on panga sõnul toimunud selged muudatused kapitalinõuetes. Väikseim kapitali tase, millega pank saab tegutseda, on 16,5 protsenti.
Nordea andis teada, et netosissetulek langes 3,3 protsendi võrra, 848 miljonile eurole. Neto intressitulu oli 1,24 miljardit eurot ehk vähem kui Bloombergi analüütikute ennustatud 1,26 miljardit eurot.
Skandinaavias tegutsevad pangad on pidanud tunnistama negatiivsete intresside tõttu laenude arvel saadava sissetuleku langust. See omakorda on suurendanud kulutusi hoiustele, mis on pannud pankasid oma kulutusi ümber vaatama.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.