Eesti seadused jäävad ühisrahastusele jalgu

Väike- ja tarbimislaenudele keskenduva platvormi eesmärk on pakkuda teenust pankadest paremate tingimustega, kuid turuosa kasvatamine eeldab erinevatest regulatsioonidest läbi murdmist ning võimekust teha kindlaks laenaja riskiprofiil. „Toote väljastamise muudavad raskemaks seadusandlusest tulenevad piirangud ning oma aja võtab ka laenusoovija taustaandmete kogumine,“ viitas Bondora asutaja ja tegevjuht Pärtel Tomberg Äripäevale antud intervjuus erinevatel turgudel tekkida võivatele probleemidele.

Eesti seadusandlus liiga muutlik

Bondora, kelle laenuportfell koosneb 40–65 protsendi ulatuses Eestis välja antud laenudest, on kodumaal mitmel korral kokku puutunud seadusandlusest tuleneva ebastabiilsusega. „Kui enamik Euroopa turge on stabiilsed, siis Eestis käivad asjad nii, et algul pole mingis valdkonnas üldse regulatsioone või on need väga leebed, siis tuleb aga välk ja pauk ning asju hakatakse ootamatult üle reguleerima,“ rääkis Tomberg sellest, et ettevõtetel jääb tihti liiga vähe kohanemisaega.

Kuigi suur osa tarbimislaene puudutavast seadustest tuleneb Euroopa Liidu direktiividest, siis Tombergi arvates võiks Eesti neid ettevõtluskeskkonnaga paremini sobitada. „Eesti omapära on see, et kõiki direktiive tõlgendatakse nende karmimas sõnastuses, samal ajal kui teised Euroopa riigid kohandavad need vastavalt oma turule,“ selgitas ta. „Kui Eestis keeratakse vint üle, sest mõeldakse, et Brüssel käskis ja nii teeme, siis mujal maailmas suhtutakse direktiividesse paindlikumalt,“ lisas Tomberg.

Välisturgudel ollakse konservatiivsed

Kuigi Bondora on uusi ärivõimalusi otsides ära kaardistanud terve Euroopa, siis konkreetseid laienemisplaane ettevõttel sel majandusaastal ei ole. Pigem keskendutakse Tombergi sõnul olemasolevatele turgudele Eestis, Soomes ja Hispaanias ning üritatakse seal positsiooni parandada. „Tahame Soome turul saada suurimaks mittepangast krediidiandjaks, Eestis oleme selle juba saavutanud, kuid Soomes tähendab see 5–10 miljonit eurot laene kuus,“ selgitas Tomberg.

Hetkel on aga kõige rohkem Bondora väljastatud laene hapuks läinud Hispaanias, kus eelnevalt kirjeldatud eesmärgi saavutamine võtaks ka oluliselt rohkem aega. Tombergi sõnul on taustakontroll oluline ning seejuures loeb eelkõige see, millistele andmetele ühes või teises riigis on võimalik ligi saada. „Meil on igas riigis oma krediidibürood, kellelt inimeste tausta ning nendega seotud riskide kohta andmeid ostame,“ selgitas Tomberg. „Kontrollime ka pangaväljavõtteid ning sissetulekuid,“ ütles ta, lisades, et efektiivsuse saavutamine võib siiski aega võtta.

Lisaks taustakontrollile on võlgade kättesaamisel väga oluline ka see, milline on sihtturu kultuur. „Võlamenetlus on riigiti erinev, palju sõltub näiteks sellest, kuidas on üles ehitatud kohtusüsteem,“ selgitas Tomberg. „Samuti tuleb mõnes riigis inimeste liigutama panemiseks nendega rohkem rääkida, teistes vähem,“ lisas Bondora asutaja.

Laenutoote arendamise välisturgudel teeb keeruliseks ka see, et tagasiside tsükkel on küllaltki pikk. „Kuna ühe lepingu pikkuseks on 3–5 aastat, siis läheb mitu kuud, et tootearenduses tehtud muudatuste efekti näha ning selle põhjal näiteks oma hinnastamisprotsessi kujundada,“ rääkis Tomberg.

Ka Eestis on taustakontroll keeruline

Kuigi Eestist laenusummade kättesaamisega on üldjuhul vähem probleeme kui Hispaanias või Soomes, on ka siin kitsaskohti. „Eesti on teistest maas selles osas, et meil puudub tsentraalne krediidiregister,“ tõdes Tomberg. „Osa ettevõtteid proovib sellega küll alustada, kuid registri loomine ei tule kõne alla seni, kuni see tehakse kohustuslikuks,“ lisas ta.

Tombergi sõnul seisneb probleem selles, et väikelaenude turust kolmveerandit kontrollib Swedbank. „Neil pole mingit motivatsiooni registri kaudu oma andmeid teistega jagada,“ arvas ta. „Nad leiavad tuhat põhjust, mis seda piiraks – see on oligopoolse või monopoolse turu näide,“ leidis Bondora asutaja, lisades, et kuigi väiksemate pankade võrgustik plaanib registreid ehitada, siis ilma suurte osaluseta ei saada ikkagi enamusele turust ligi. „Register tooks riskitasemed ja intressid alla,“ kirjeldas Tomberg sellega kaasnevat positiivset mõju.

Hispaanias saab Bondora taustakontrolliks kasutada andmete otsetõmbamist pankadest. „See tähendab, et kliendid ei pea meile neid ise esitama ning kogu protsess on lihtsam, Eestis see kindlasti nii ei toimiks,“ jagus Tombergil Eesti suhtes kriitikat.

Kuigi taustakontroll on vajalik ja aitab investorite usaldust võita, ei kaota see võimalust oma rahast täielikult ilma jääda. „Ka heade projektide puhul on riske lõputult,“ kirjutab portaali Rahaasjad asutaja Kaido Koorits. „Näiteks edukas taustakontroll ei välista laenusaaja surma autoõnnetuses, pankrotti mõne teise projekti tõttu või intresside üldist tõusu,“ toob ta näiteid. Samuti võib majanduskriisi korral SKP kukkuda ning see mõjutab ka laenude tagasimakseid. „Tööpuudus suureneb ja palgad karmistuvad, see suurendab hapude laenude hulka,“ arvab Koorits.

Laenuraha ühe kliki kaugusele

Hoolimata probleemidest loodab Bondora oma turuosa laiendada ning positsioone tugevdada. „Turgudel on ruumi küllaga, pangad ei taha väga selle osaga turust tegelda, kriisid on nad skeptilisemaks muutnud,“ sõnas Tomberg.

Areneda kavatsetakse aga peamiselt tehnoloogiliste uuenduste abil. „Turunduse peale me otseselt ei mõtle, pigem tuleb laenusaamine hästi mugavaks muuta, et ühe kliki abil oleks võimalik raha kontole saada,“ arvas Bondora asutaja. „Kui see saavutada, ilma et risk üles läheks, tuleb teenuse kasv tegelikult läbi selle,“ lisas ta.

Lisaks püütakse investoritele muuta kättesaadavaks nii palju andmeid kui võimalik. Seda seetõttu, et Tombergi arvates ei tohiks investor väga palju aega oma investeeringute haldamisele kulutada. „Kui aega kulub palju, siis see justkui vähendaks tootlust,“ vihjas Tomberg sellele, et aeg on raha.

Samuti plaanib ettevõte selle aasta viimases kvartalis lõpuks kasumisse jõuda. „Siiani oleme olnud kasvule orienteeritud, kuid kuna õhus on palju teadmatust, hoiame oma rahavarusid,“ kinnitas Tomberg. „Meie puhver on suur ning nüüd keskendume kasumile, samas ambitsioone arvestades ei taha me olla kasumit teeniv keskmise suurusega ettevõte, vaid suurt kasumit teeniv suur ettevõte,“ lõpetas Tomberg.