Ligi kaks aastat tagasi laenasid venelased Hiinalt 6 miljardit jüaani, kuid uute arengute valguses nendivad nad, et hiinlastel pole sugugi odav raha, kirjutab Bloomberg.
- Venemaa suurim pank Sberbank. Foto: Scanpix/Reuters
Venemaa suurim,
Sberbank PSJC ütles usutluses Bloombergile, et kuue miljardi jüaani suurune krediit
Hiina arengupangas ei ole kõige kasulikum. “Me kasutame oma jüaani krediiti väga kokkuhoidlikult, kuna meil on liiga suur likviidsus ning sealt raha võtta on kallim kui alternatiivsete allikate raha,” ütles Sberbank CIBi juht Igor Bulantsev.
Hiina puhul on Venemaal raske balansseerida poliitilisi ja majanduslikke huve. Kui küsimus on olla vastaspooleks USA-le, siis leiavad naabrid sageli ühise keele ning toetavad teineteist ÜROs. Hiina president Xi on öelnud Vladimir Putinile, et tema sooviks on “Venemaa ja Hiina igavene sõprus”.
Samal ajal lähevad kahe hiidriigi majandushuvid sageli lahku. Kuigi Hiina on Venemaa suurim kaubanduspartner, oli kaubanduskäive mullu vaid 66 miljardit dollarit. Riikide eesmärk on 100 miljardi dollari suurune kaubamaht.
Need, kel pole enam kuhugi mujale minna
Venemaa sooviks haarata Hiina majandusest suuremat ampsu. Viimasel aastal on temast saanud lõunanaabri suurim
naftavarustaja. Kuid Hiina on keelanud Venemaa liha sisseveo, tuues põhjuseks haiguste leviku.
Ka finantssektoris on koostöö Bloombergi andmetel toppama jäänud: venelased ei kipu Hiina finantsturgudele. “Praktika on näidanud, et see pole odav raha,” kommenteeris Bulantsev. Kuid on näha edasiminekut: nii teatas möödunud kuul Hongkongi börsil noteeritud United Co. Rusal, et plaanib müüa kuni 1,5 miljardi dollari väärtuses võlakirju – need oleksid esimesed võlakirjad, mida Vene ettevõte üldse Hiinas müünud on. Vene firma eesmärk on osta Hiinas toormaterjali. Bloomberg väidab, et Hiina raha on atraktiivne ka neile, “kel pole enam kuhugi mujale minna”. Venemaa Vnesheconombank on aastaid püüdnud pankrotti vältida küll halbade laenude kaotamise, küll valitsuse abiga, küll nõustudes müüma oma likviidseid varasid. Möödunud aastal sõlmis ta hiinlastega lepingu, mis lubas tal laenata vähemalt 16 miljardit jüaani.
Venelased kaaluvad islamipangandust
Sberbank näib olevat Bloombergi andmetel avastanud islamipanganduse: 2016.aastal sõlmiti kokkulepe Tatarstani firmaga. Sel aastal on veel mitu lepingut töös ja enamik moslemipiirkondades: Baškortostanis, Tšetseenias, Tatarstanis. Sberbank peab läbirääkimisi ka Türgi DenizBankiga, et teha sariaadiseadustega kooskõlastatud lepinguid. Sealjuures vaatavad venelased partnerite otingul Araabia rahaasutuste poole. “Me jälgime hoolikalt Iraani sanktsioonide lõdvendamise protsessi. Kuigi progress on välja kuulutatud, on seal siiski palju piiranguid. Niipea kui võimalus avaneb, hakkame tööle,” rääkis Bulantsev.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?