Kuigi majandus kasvas tänavu mühinal, polnud kaugeltki iga börsiga võimalik võita. Võtame luubi alla maailma parimad ja halvimad börsid ja valuutad.
Maailma börsiindeksite tipus troonis oodatult suur anomaalia, Venezuela. Bloombergi andmete järgi on see tõusnud (siin ja edasipidi on kõik indeksid viidud euro baasile) kolm ja pool tuhat protsenti. See pole mõistagi päris õige kasv.
Selle 32miljonilise elanikkonnaga riigi börsi paisutas sügav valitsuskriis, kus diktaator Nicola Maduro võtab mõõtu opositsiooniga. Kriis jõudis ka majandusse ning kuigi Venezuelal on kõik eeldused olemas, et olla rikas riik – maavarasid on seal nii palju, et Vene energiahiid Rosneft laiendas seal tänavu jõudsalt oma gaasivälju - ei toimi kriisi tõttu pea miski ning mustast turust on saanud uus normaalsus.
Börsi tõusu taga on asjaolu, et kohalikud paigutavad sinna raha eesmärgiga saada mingitki kaitset kohaliku valuuta bolivari hüperinflatsiooni eest. Seejuures on Venezuela börsi nimekirjas alla 20 ettevõtte.
Kui olukord riigis normaliseeruma peaks, lastakse indeksist kibekiiresti õhk taas välja. Muuseas, Venezuela rahvas on hüperinflatsiooni tõttu omaks võtnud krüptoraha ning selle populaarsus on nõnda suur, et president Nicolas Maduro teatas CNNi andmetel detsembri alguses, et riigil on plaanis kasutusele võtta ka päris oma krüptoraha.
Mootoriks söekaevandus
Kui raske on börse õiglaselt reastada, selgitab Alo Vallikivi. "Mina oleks väga ettevaatlik börsiindeksite sellise järjestamisega. Hea näide on Bloombergi maailma börside kogukapitalisatsiooni näitaja, mis veel mõni aeg tagasi küündis pea 100 triljoni dollarini. Siis tehti aga väike täpsustus ning Venezuela turukapitalisatsioon arvestati ametliku valuutakursi pealt musta turu kursile ümber ning kukkumine oli mitukümmend triljonit," selgitas ta.
Tema sõnul tuleks esmalt elimineerida suure kukkumise läbi teinud valuutadega börsid (mida paraku valuutade tabelis ei ole välja toodud). Siis kerkib esimeseks Riia, kus on aga tegemist ühe ettevõtte ülevõtmisest tingitud hüppega, kommenteeris LHV maaklertegevuse juht.
Tõusult järgmine on Mongoolia börsiindeks MSE TOP20: siin tasub põhjust otsida „söekaevanduse renessanssis“, nagu Reuters sügisel nimetas. Sealjuures oli Mongoolia napilt aasta tagasi veel pankroti äärel.
Aktsiate kõrval on Mongoolia tänavu tuntust kogunud võlakirja-maana poolest: alles oktoobris pakkus riik viieaastase tähtajaga võlakirju 5,6protsendise intressiga, kokku 800 miljoni dollari eest. Märgiti neid aga lausa 5,5 miljardi dollari eest.
Poola aktsiaturu tõusu taga on indeksis suure osakaaluga sektorite hea käekäik. Euros mõõdetuna toetas indeksit ka zloti ligi 5% tugevnemine sel aastal. Finantssektori ettevõtted sööstsid üles, kui vähenes oluliselt risk, et valitsus võtab vastu seadused, mis põhjustavad suuri kahjumeid välisvaluutas antud kodulaenudelt. Kuigi see risk pole täielikult kadunud, on investorite arvates võimalikud kahjumid oluliselt väiksemad, kui algul arvati. Samal ajal on majanduse ja tarbijate seis väga hea - see tõi pankadele tublid kasvunumbrid ning väga madalad riskikulud. See võimaldas teha peaaegu tasa pangandusmaksuga kaasnenud mulluse kasumite vähenemise. Indeksi suurima positsiooniga PKO pank tõusis tänavu lausa 56%.
Tugev majandus on toetanud ka jaekaubandusele orienteeritud aktsiate käekäiku. Ka Baltikumis poode omavate rõivafirma LPP ja jalatsifirma CCC aktsiad on see aasta tõusnud ca 40-60%. Sel aastal IPOga tulnud toidukaupluste kett Dino Polska on börsile tuleku hinnast tõusnud aga üle 100%.
Kui kaks aastat tagasi uus valitsus võimule tuli, siis kukkusid elektritootmisettevõtete aktsiad ligikaudu 50%, sest neid sunniti investeerima küsitava tasuvusega projektidesse. Sel aastal aga muutis regulatsioon nende seisu soodsamaks (nt tootmisvõimsuste reservi kompensatsioon), mis muudab uued investeeringud perspektiivikamaks.
Kui suurettevõtete aktsiate hindu peegeldav Poola börsi indeks WIG20 tõusis tänavu zlotis 26%, siis väikeettevõtete indeks SWIG80 kaotas teisel poolaastal aasta alguse 16% tõusu ning on kokkuvõttes nullis. Mitmed väike-ettevõtted on teatanud marginaalisurvest, mille taga on tõusvad palgad ja suurenenud konkurents välisturgudel.
Võrreldes tänavusega ootame järgmisel aastal Poolas tagasihoidlikumat tootlust. Tarbijate sissetulekud kasvavad oluliselt vähem, sest sel aastal tõusis miinimumpalk väga jõudsalt ning lisaks oli see esimene täisaasta, mil perekonnad said alates teisest lapsest ca 120eurost lapsetoetust. Seega on võrdlusbaas oluliselt kõrgem. Ka ettevõtete aktsiate hinnad on pärast tugevat tõusu oluliselt kallimad. Arvestades, et Ida-Euroopa on maailma kapitaliturgude mõttes vähem oluline turg, siis sõltub järgmise aasta tootlus olulisel määral ka maailma aktsiaturgudel toimuvast, s.h globaalsest rahapoliitikast.
Peter Priisalm,
Avaroni partner ja fondijuht
Paremuselt järgmine on Ukraina börs 44protsendise tõusuga, head minekut näitasid ka Riia ja Poola börs. Seevastu kukkus üle 10 protsendi Vene börs, samal ajal aga tõusis Tallinn ligi 13 protsenti – seda toetas oluliselt Tallinna Vee ja Tallinki aktsiate viimaste päevade tugevnemine.
Palju räägitud USA börsiindeksite tõus taandus aga euroga korrigeeritult napilt nulli ringi.
Kui tänavu räägiti peamiselt sellest, kui kõrgel on aktsiaturd ja kui ülehinnatud aktsiad, siis aasta lõpuks tuli tõdeda, et enamik indekseid pole sugugi tühja koha pealt tõusnud: Maailmapanga hinnangul jääb tänavune maailma majanduskasv 3,6 protsendi juurde.
Valuutad: suur euro-aasta
Kui valida rahamaailma aasta tegijat, läheks rebimiseks bitcoini ja euro vahel. Kuigi esimene sai nii-öelda varjust välja ning läks uskumalult lendu, osutus teine valuutaks, millele naljalt vastast ei leidnud: ainult kaks maailma peamist valuutat suutsid eurot edestada: Tšehhi kroon ja Poola zlott, mis mõlemad napilt viie protsendiga ära tegid. Ülejäänud pidid eurolt valusa kaotuse vastu võtma. Tublisti nõrgenes ka Vene rubla, kuid mitte nii palju, et langejate toppi pääseda.
„Euro puhul on tegemist eelkõige taastumisega varasemast allamüügist, kui eurotsooni tulevik oli küsimärgi all. Nüüd on eurotsooni majandused taastumas, euro kriisimehhanisimid kehtestatud ja testitud ning usaldus taastumas. Lisaks on USA võtnud selge seisukoha, et dollari liigset tugevnemist nad ei soovi,“ selgitas Vallikivi.
Kõige enam odavnenud valuutaks euro suhtes kujunes Argentina peeso, mis kaotas aastaga ligi viiendiku väärtusest. Ladina-Ameerika suuruselt kolmandas majanduses käivad suured reformid, teiste hulgas vähendati subsiidiume kommunaalteenustele – ikka selleks, et eelarve kroonilist puudujääki lappida. See on aga Reutersi andmetel inflatsioonile hoo sisse lükanud.
Suurelt kukkus ka Türgi liir, kuid ka Šveitsi frank pidi vastu võtma kaheksaprotsendise languse. Šveitslased ise võtavad olukorda stoilise rahuga: see andis nende ekspordisektorile ainult hoogu. Muuseas, Neuer Zürichi Zeitungi küsitletud analüütikud leidsid, et euro jätkab tugevnemist ka tuleval aastal.
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.