„Praegu istub rahas ainult loll“

Maailma suurpankade ja investeerimisfondide juhid pole mitte niivõrd mures aktsiaturu hoogsa lennu pärast, vaid neid teeb murelikuks investorite enesekindlus. Lisaks sellele kardavad nad, et keskpankade intressimäärade kiire tõstmine võib tabada paljusid turuosalisi ootamatult.

Valmis järgmiseks finantskriisiks

„Tavaliselt, kui inimesed on rahul ja kindlad, juhtub midagi halba,“ nentis investeerimisfondi Carlyle Group looja David Rubenstein Davosis peetud vestlusringis „Järgmine finantskriis?“.

„Mul on veidi selline tunne, nagu oleksime aastas 2006, mil me kõik arutasime, kas meil on õnnestunud lahendada maailma majanduskriiside mõistatus,“ lisas Barclaysi peadirektor Jes Saley samas vestlusringis. Tema sõnul paistab majanduse olukord praegu igati hea, kuid rahapoliitika on selline, nagu oleksime kõik veel depressioonis.

Kui keskpangad hakkavad sel aastal aktiivselt intresse tõstma, siis ei tule paljud laenuvõtjad enam tagasimaksetega toime, märkis M&G Investmentsi peadirektor Anne Richards. Turud ei ole tema sõnul seda võimalust hindadesse sisse arvestanud.

„Valitsustel on liiga suured võlad, lisaks veel võimalikud geopoliitilised šokid,“ lisas Rubenstein.

„Inflatsiooni tõenäoline kiirenemine ja kiire intresside kasv võivad saada probleemiks tagasihoidliku kasvu ja suurte võlgadega riikidele, näiteks Itaaliale ja Jaapanile,“ hoiatas Harvardi ülikooli majandusprofessor Kenneth Rogoff omakorda.

Üldine sünkroonne kasv

Maailma majandus hakkas eelmisel aastal sünkroonselt kasvama. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmeil kasvasid kõik seitse suurima majandusega riiki – USA, Hiina, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia, India – üle 1,5%. Ja esimest korda pärast finantskriisi kasvasid ka kõik 45 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriiki. IMF tõstis nii tänavuse kui ka tuleva aasta SKP prognoosi 3,9%-le, märkides, et tegemist on kõige laiema sünkroonse majanduskasvu kiirenemisega alates aastast 2010, kirjutas Venemaa majandusväljaanne Vedomosti.

Varem on sellise sünkroonse kasvu perioodid kestnud mitu aastat. Maailmamajandus kasvas umbes 4% aastatel 1984–1989 ning 2004–2007.

„Kui geopoliitilist seisu ei rikuta, võib kasvuhoogu olla veel kõige enam paar aastat,“ rääkis Wells Fargo Securitiese majandusanalüütik Jay Bryson The Wall Street Journalile.

Negatiivsed indikaatorid

Kuid varasemaga võrreldes on praeguses seisus suuri erinevusi. Vanasti oli langusest taastumine palju aktiivsem, märgivad maailma majanduse riske analüüsiva Maailma Majandusfoorumi eksperdid oma ettekandes.

Vaatamata SKP ja kaubanduse tõusule kukkus 2017. aastal välisinvesteeringute maht 16% võrra – seniselt 1,81 triljonilt 1,52 triljoni dollari peale, teatas ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverents UNCTAD; veel mullu juunis prognoositi hoopis 5% kasvu. Uute projektide maksumus kukkus aga 32%, 571 miljardile dollarile – see on kehvim number alates 2003. aastast. Tegemist on negatiivse pikaajalise indikaatoriga, märgitakse ettekandes. Sel aastal ootab UNCTAD välisinvesteeringute mahu kasvu tagasi 1,8 triljoni dollari peale.

Ja on veel üks erinevus. Tavaliselt muutub majandus olukorra paranedes avatumaks, kuid Global Trade Alerti andmeil lasid valitsused eelmisel aastal käiku 642 kaitsemeedet – peaaegu kaks korda rohkem kui aastal 2010. Seejuures rakendas USA 143 meedet, 59% rohkem kui aasta varem.

Majandus mõjutas ka demokraatiat: 2017. aastal halvenes Freedom House’i koostatava skaala „Freedom of the World“ põhjal positsioon 71 riigil ja vaid 35 parandas tulemust. Vabaduse määr on 2006. aastast kukkunud ning langusprotsess on viimastel aastatel kiirenenud.

Langus tuleb!

Citigroupi peadirektor Michael Corbat väljendas vestlusringis muret majandusolukorra hägususe pärast – muu seas pole selge, kuidas mõjutab keskpankadest kerge raha saamise lõpp majandust ja turge. Samuti teeb teda murelikuks turgude tuimus, nii hiljutiste USA riigieelarvega seotud tõsiste sündmuste (laupäevast esmaspäevani katkestasid USAs töö paljud riigiasutused, sest Kongress ei jõudnud nende finantseerimises kokkuleppele – toim) kui ka Donald Trumpi valimisvõidu ja Brexiti hääletuse suhtes. „Kui tuleb uus langus – aga see tuleb –, on see tõenäoliselt palju järsem, sest palju auru on jäänud välja laskmata,“ rääkis ta Davosis.

Eelmisele kümnenditele iseloomuliku seose kadumisest poliitilise stabiilsuse ja majanduskasvu vahel on rääkinud ka teised. Näiteks hoiatas Citi peapoliitanalüütik Tina Fordham läinud novembris Londonis toimunud konverentsil, et geopoliitilised riskid on kõvasti kasvanud, kuid turgudel on madal volatiilsus ja majandus kiireneb, meenutas Vedomosti. „Poliitilised liidrid ei näe turgudel mingeid reaktsioone, et nad peaksid muretsema, ja seepärast ei pea nad ka muretsema selle pärast, et võtta turgudelt neid riske vähemaks,“ hoiatas Fordham toona.

Trall turgudel

Arenenud maade aktsiaindeks MSCI World kasvas eelmisel aastal 20,1%, arenevate maade indeks MSCI Emerging Markets lausa 34,3%. Selle aasta alguse esimeste nädalatega on kumbki indeks kogunud juurde vastavalt 5,6% ja 6,9%.

Ameerika S&P 500 ja jaapanlaste Nikkei 225 kosusid 2017. aastal üle 19%, sel aastal on Nikkei juba saavutanud oma 26 aasta rekordi. Dow Jones on jaanuaris rühkinud üles 1000 punkti jagu – 25 000 pealt 26 000 juurde. Ja see toimus vaid kaheksa kauplemispäevaga – tegemist on järjekordse ajaloolise rekordiga. Ka Venemaa börsiindeks, mis eelmisel aastal kukkus 5,5% jagu, kerkis jaanuaris 9,4% võrra.

„Kui intressimäärad kasvavad kiiremini kui oodatud, pole keeruline ette näha aktsiaturu kukkumist,“ ütles Rogoff Davosis. „Ja me ei tea, kuidas sellele reageerivad veel teised turud, alates kunstist ja lõpetades bitcoiniga.“

Rahas istub loll

„Turud võivad täiesti ootamatult ja pealtnäha suurema põhjuseta pöörduda,“ rääkis Davosis telekanalile CNBC intervjuu andnud Yale’i ülikooli professor ja Nobeli preemia laureaat Robert Shiller. „Inimesed küsivad, mis käivitab turu korrektsiooni. Kuid lülitit võib ka mitte olla, lihtsalt mullide dünaamika teeb sellele kokkuvõttes lõpu.“ Aga sel aastal võib USA aktsiaturul tõus veel vabalt jätkuda, lisas Shiller.

„USA aktsiaturg on oma tsükli viimases staadiumis, seepärast me näeme plahvatuslikku rallit, mida tõukavad tagant pangad, ettevõtted ja investorid,“ on veendunud maailma suurima riskifondi Bridgewater Associates looja Ray Dalio, kes samuti rääkis Davosis CNBCga. „Kui te istute praegu rahas, tunnete ennast lollina.“ Maailma majanduses on ideaalne olukord, leiab ta. „Inflatsioon ei ole probleem. SKP kasv on hea, miski pole pahasti, lisaks veel hea stiimul uuest maksureformist, mille tulemusena ettevõtte tulumaks vähenes senise 35% pealt 21% peale,“ loetles Dalio.