Viis trendi, kuidas tehisintellekt jaekaubandust kujundab

Viimase viie aasta jooksul (2013–2018) on tehisintellekti arendavad idufirmad kogunud turgudelt 1,8 miljardi ulatuses investeeringuid, tehinguid on tehtud kokku 374, selgub uuringufirma CB Insightsi andmetest.

Aktiivsus on kasvanud suuresti tänu Amazonile, kes sunnib jaemüüjaid konkurentsis püsimiseks ümber tegema nii e-kaubanduse kui ka füüsiliste poodide strateegiaid. Prognoositakse, et Amazoni turuosa e-kaubanduse müügis on 2018. aastaks ligi 50 protsenti, kogu jaemüügist moodustavad nad aga 5 protsenti, selgub eMarketeri andmetest.

Seega, kuidas tehisintellekt jaemüügi sektorit täpselt mõjutab? Allpool on toodud viis suurimat trendi, mis on välja võetud CB Insightsi raportist.

CB Insights kirjutab, et Whole Foodsil on kavas tähtsamatele müüjatele kehtestada 300 000 dollari suurune hind parima riiuliasukoha saamiseks. Isegi kui klient suudab Whole Foodsis ja teistes poodides taolist hinda maksta, tuleb teiste brändide ja toodetega väljapaistvuse pärast ikkagi konkureerida.

See on andnud mitmele idufirmadele võimaluse arendada tehnoloogiat, mis jälgiks erinevatelt riiulitelt ostetavate toodete mahtu. Üks selline firma on näiteks Trax Retail, kes analüüsib poes olevate kaamerate, robotite ja mobiiltelefonide abil seda, mis toimub poeriiulitel. Ettevõtte tehnoloogia loob digiversiooni füüsilisest poest. Walmart kasutab juba praegu Bossa Nova roboteid selleks, et jälgida hinnasilte ning riiulite täituvust.

Märtsis omandas ilutoodete firma L’Oreal idufirma Modiface, mis on traditsioonilise ilufirma jaoks unikaalne samm. Modiface aitas L’Orealil turule tuua Style My Hairi rakenduse, mis võimaldab kasutajatel virtuaalselt erinevaid soenguid proovida. Brändid, nagu Sephora ja Estee Lauder, kasutavad liitreaalsuse rakendusi, mis võimaldavad klientidel proovida meigitooteid. Jaemüüjatel on saadud info põhjal – inimeste näokuju, kortsud ja nahatoon – lihtsam nõudlust prognoosida ja seega õigeid varusid koguda.

Jeff Bezos ütles mullu Billboardile antud intervjuus, et hääle kasutajaliidese võimalused on piiratud. Portaal The Information teatas, et ainult 2 protsenti Amazoni Alexa kasutajatest tegi mullu ostuotsuseid niinimetatud hääleabilise (voice assistant) alusel. 10 protsenti ostudest tagastati poodi.

E-kaubandus on kasvamas, aga klientidele meeldib sellegipoolest poodi kohale minna ja tooteid oma silmaga näha. National Retail Federationi raportis kirjutati, et ainult 21 protsenti nende küsitluses osalenud inimestest teeb enamiku oste interneti kaudu. 79 protsenti ütles, et ostab üle poole toodetest füüsilistest poodidest.

Amazon Go avas oma esimese kassadeta poe 2016. aastal Seattle’is. Pärast seda on laienetud San Franciscosse ja peagi minnakse ka New Yorki. Mitu idufirmat, näiteks AiFi, tegelevad kassadeta poodide tehnoloogia arendamisega. Selleks kasutatakse tehisintellekti, kaameraid ja sensoreid.

National Retail Foundationi andmetest selgub, et poevargused ning kassades tehtud vead lähevad USA jaemüüjatele maksma 47 miljardit dollarit aastas. CB Insights tõi välja, et uued kassadeta poodide mudelid vähendavad varguse tõenäosust. Nendes on palju kaameraid ning klientidelt võetakse raha automaatselt. Tõsi, niipea massiliselt neid tehnoloogiaid poodides veel kasutama ei hakata.

Juunis sõlmis USA jaemüüja Kroger koostööleppe robootika idufirmaga Nuro. Nende eesmärk on ehitada isesõitvad masinad, mis toovad klientidele toidu ja muud tarbekaubad koju kätte. Pitsafirmad, nagu Domino’s ja Pizza Hut, testivad samuti isesõitvaid sõidukeid.