Ees ootab 20aastane karuturg?

Loen tihtipeale turgude meeleolusid kirjeldavaid artikleid pooleldi naljaga. Hiljuti sattusin Sir John Templetoni tsitaadile:

“100 aastat on optimistid vedanud päevi USA aktsiaturgudel. Isegi pimedatel 70ndatel suutsid paljud rahahaldurid ja jaeinvestorid aktsiatega raha teenida. Eriti väiksemate firmadega. Kindlasti saab aktsiaturgudel olema korrektsiooni, võib-olla isegi krahhe. Aga meie uuringud näitavad, et pikaajaliselt lähevad aktsiad üles. Riikide majandused arenevad ja muutuvad üksteisest rohkem sõltuvaks, kommunikatsioon muutub lihtsamaks ja odavamaks, ettevõtetel läheb tõenäoliselt hästi. Kaubandus ja reisimine kasvavad. Jõukus kasvab. Ja aktsiad kallinevad ka.”

Kui vaadata viimast 100 aastat, siis kindlasti on tegemist sobivate lausetega. Aga mis siis, kui me oleme lähenemas sündmusele, mis toimub vaid korra 100 aasta jooksul?

Ma olen juba mitmeid aastaid kirjutanud sellest, et aktsiaturud tõusevad. Jätkuvalt usun, et meil on mõned head aastad veel ees. Mõned mustrid, mis on meile tihtipeale tõtt näidanud, viitavad pikaajaliselt siiski teistsugusele tulevikule.

Need, kes on mind jälginud, teavad, et mitmed minu tehtud ennustused on täide läinud. Nende hulka kuulub näiteks kulla hinnatipu prognoos 2011. aastal, dollariindeksi tõus 73 punktilt 103 punktini, kulla hinnapõhi 2015. aastal ja S&P 500 indeksi ralli 3000 punktini (jah, sellega ma panin mõne punktiga mööda). Neid prognoose on veel.

Ma olen välja toonud ka metoodika, mille alusel ma neid prognoose teen. Sellegi poolest usuvad paljud, et ma ennustan kohvipaksu pealt.

Allpool olevalt graafikult on näha (vt. graafikult suuremalt siit), et ma ootan USA aktsiaturgudel kolmanda laine peatset lõppu, mille järel toimub 30protsendiline korrektsioon. Seejärel tuleb mitu aastat kestev tõusuperiood, millele järgneb karuturg, mis võib kesta 20 aastat. Selle sügavus esitab väljakutse ka suurele depressioonile.

Graafikult on näha, et kui kolmanda laine (III) viies faas läbi saab, siis tuleb neljas laine, mis saab olema sarnane suure depressiooniga. Sarnane keskkond on neljanda laine põhjas küllaltki tõenäoline.

Kõige huvitavam on see, et John Templetoni tsitaat on tõsi viimase 80 aasta puhul. See vaatab turge vaid pikaajalise tõusufaasi kontekstis. Eriti tõsi on see juhul, kui sa vaatad turge pärast suurt depressiooni. Finantsturud ei liigu aga lineaarselt. See tähendab, et viimase 80 aasta mineviku sündmusi ei saa tuleviku üle kanda. See pole õige viis, kuidas finantsturge vaadata.

1940. aastal tegi Ellioti lainete teooria leiutaja Ralph Nelson Elliott prognoosi, mis võib olla pikaajaliselt üks täpsemaid ennustusi, mis aktsiaturgudel tehtud:

“1941. aastal peaks toimuma 13 aastat kestnud kehva seisu viimane korrektsioon. Seejärel algab suur süpertsükkel, mida saab võrrelda 1857-1929 aastatel toimunud tõusuga. Järgmine supertsükkel ei saa läbi enne 2012. aastat.”

Tõsi, Elliott ei pannud ajastusega täiesti täppi, sest ma arvan, et praegune tõusufaas ei ole veel läbi. Mõelge selle peale, et ta tegi selle prognoosi ajal, mil toimus teine maailmasõda ja maailm oli kaoses. Minu jaoks on see parim ennustus, mis aktsiaturgude kohta on kunagi tehtud.

Peamine põhjus, miks järgmine langus kestab minu arvates üle 10 aasta, peitub eelmiste lainete pikkuseks. Eelmise neljanda laine pikkus (2000-2009 aastatel) oli vaid üheksa aastat. Praegune laine on suurem, seega kestab see ka tunduvalt kauem.

Muidugi on väga raske teada, mis tulevikus toimuma hakkab. Meie põhimõte on aga see, et me vaatame turgu sellisena, nagu see on, mitte sellisena, millisena seda näha tahame. Mõistlik on valmistuda halvimaks, aga loota parimat.

Kui me jõuame aktsiaturgude tipule lähemale, siis kirjutan uue artikli, kus ma vaatan üle oma pikaajalised ootused. Ma arvan, et suursündmuseks, mis toimub vaid iga 100 aasta tagant, on tõenäosus küllaltki suur.