Ühisrahastuse juht peab haput laenu kelmuseks

Ühisrahastusplatvormil Crowdestate on juhi Loit Linnupõllu sõnul praegu suuremad probleemid kolme objektiga, millesse on oma raha pannud kokku 1251 investorit. Kõige tulisem on olukord CT Kapital OÜ projektiga, kus on teadmata 450 000 euro ning 502 investori saatus.

„Ma ei taha olla vaenulik, kuid kõik faktid viitavad sellele, et Cellini tollane juhataja Andrus Loog ja teda nõustanud investeerimispankur Peeter Piho kaasasid meie investoritelt kapitali teadmisega, et Cellin ei kavatse meie investoritega sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita,“ ütles Linnupõld. „Meil on väga kahju, et me ei suutnud tuntud ja lugupeetud inimeste kavandatud investeerimiskelmust läbi näha,“ ütles Linnupõld.

Tavaliselt tekivad raskused laenu tagasimaksmisega näiteks nõrga projektijuhi või liiga optimistliku ajakava pärast, aga praegu näeb Linnupõld olukorda mustemates toonides.

Biomeditsiinilise teadus-arendustegevuse ning rakuteraapiaalase tootmisteenuse ja kliinilise uuringu pakkumisega tegelev Cellin Technologies OÜ sai ühisrahastuse kaudu 450 000 eurot laenu, et osta biotehnoloogiaettevõttes enamusosalus. Linnupõld leiab nüüd, et ettevõtte omanikud ja juhid dr Andrus Loog, investeerimispankur Peeter Piho ja ettevõtja Mart Raik esitasid kapitali kaasamiseks teadlikult ilustatud või valeinformatsiooni.

"Tegemist võib olla investeerimiskelmusega," ütles Linnupõld. „Nad on hiljem viivitanud rahaliste kohustuste täitmisega ja vältinud investoritele lubatud informatsiooni esitamist,“ lisas ta.

Kuna Crowdestate ei saanud Linnupõllu sõnul ettevõtjatega enam ühendust, esitasid nad ettevõtte vastu pankrotiavalduse ning kaalutakse ka investeerimiskelmuse kohta kuriteoteate esitamist.

Äripäev sai loo teise poolega ühendust. Cellin Technologies partnerite hulka kuuluva Taastuva Kirugia Kliiniku kirurgi Andrus Loogi sõnul sai probleem alguse sellest, et Cellini suurim klient jäi hätta lepingu täitmisega. Tema sõnul on kliendi umbes poole miljoni euro suurune võlgnevus tekitanud probleemid ka Cellinile. „Kindlasti ei ole keegi Celliniga seotud inimestest kunagi esitanud valeandmeid investeeringu saamiseks. Vastupidi – Crowdestate'i esindajatega on alati väga avameelselt räägitud nii probleemidest kui ka riskidest.“

Piho sõnul ei ole tema õige inimene Cellin Technologiest esindama, sest talle kuulub ettevõtte Teddy Invest kaudu Cellinist 5 protsenti. Ta märkis, et investeeris ettevõttesse ka ise Crowdestate’i kaudu enda jaoks märkimisväärse koguse ehk 8000 eurot. "Ma kindlasti ei ole huvitatud ettevõtte pankrotist,“ viitas ta.

Piho tõdes, et ilmselgelt Cellinil hästi ei lähe. "Kuid nii palju, kui ma olen Andrus Loogiga rääkinud, siis see, millega Linnupõld praegu tegeleb, töötab investorite huvile raha tagasi saada otseselt vastu,“ tõdes Piho.

Piho on Andrus Loogilt kuulnud, et Cellin Technologiest üritatakse taaskäivitada. Ettevõttel on tegevuseks vaja tootmislubasid, aga kui Crowdestate’i taotletav pankrot läbi läheb, muutuvad load kehtetuks. Ta selgitas, et Cellin tegutseb spetsiifilise tootmisloa alusel, mille jätkamine pankroti puhul ei ole reaalne. "Luba ei saa ka üle anda ning seega tähendaks see Cellini tegevuse lõppu,“ kinnitas Piho.

Sama juttu räägib Cellin Technologiesi juhatuse esimees Mart Raik. „Oleme teinud viimased pool aastat meeletult tööd ning meil on potentsiaalseid uusi kliente kolm või neli, võib-olla isegi viis – ma usun, et saame tootmise paari-kolme kuu jooksul käima,“ ütles ta. „Väited, nagu hoiaksime koostööst eemale, ei vasta tõele. Olen Loit Linnupõlluga mitu korda maha istunud ja lubanud graafiku tekitada – paari kuu jooksul jah, probleemid ei lahene, see oleks lihtsameelne lubadus, kuid pingutame väga tõsiselt,“ ütles ta.

Loog kinnitab, et Cellin töötab iga päev uute klientide leidmise nimel, mis on biotehnoloogia valdkonnas väga ajamahukas. "Kuid uute lepingute alusel tööle hakkamine võimaldab lahendada võlgnevuse Crowdestate’i ees,“ kinnitas Loog.

Tema sõnul loodavad nad pankrotti minemist vältida ja on koostanud ettepaneku, mis lubaks investoril teenitud raha tagasi saada. "Edastame selle Crowdestate’i juhatajale tema puhkuselt Eestisse saabudes, järgmisel (sel – toim) nädalal," lubas ta.

Piho ütles, et investorite olukorda parandaks ettevõtte osade pant, mis võimaldaks alustatud projektidega jätkata ning mis on ka tagatisena tehingu osaks märgitud. Piho tõi esile, et kuigi pant on üks tehingu osa, pole seda siiani kunagi seatud. „Investorite huvide kaitsmiseks tuleks Crowdestate’il pankrotti vältida, seada pant ja sõlmida Celliniga reaalsust arvestav, korralikult dokumenteeritud kokkulepe laenu tagastamiseks. See annaks investoritele võimaluse, samas kui pankrot töötaks nende huvidele risti vastu," leidis ta.

Linnupõllu sõnul on Cellini esindajate väited valed. Tema kirjeldust mööda oli Cellini ja tema laenuandjate vahel sõlmitud laenulepingute järgi Cellinil kohustus pärast ühinemisprotsessi lõpetamist seada ettevõtte 50 protsendi suurusele osale pant Crowdestate’i investorite kasuks. "Protseduuriliselt saab panti seada vaid Cellini juhatuse liige, tehes avalduse väärtpaberite keskregistrit pidavale Eesti Väärtpaberikeskusele,“ ütles Linnupõld.

Linnupõld ütles, et vaatamata nende korduvatele meeldetuletustele ei teinud seda ei kapitali kaasamist eest vedanud tolleaegne juhatja Andrus Loog ega hiljem tema asemele määratud Mart Raik. Ta rõhutas, et Crowdestate’il puudub ka parima tahtmise juures võimalus ise panti seada. „Sellega on Cellin rikkunud kõiki tema ja Crowdestate’i investorite vahel sõlmitud laenulepinguid ning meie hinnangul on tegemist kohustuste teadliku rikkumisga.“

Loog tõi esile, et tegelikult oleks laenulepingu kohaselt tulnud Crowdestate'il pant seda juba enne raha välja maksmist ning ühel hetkel ei pidanud ühisrahastusportaal selle seadmist enam ise vajalikuks. "Pant on seadmata põhjusel, et Crowdestate saatis oma allkirjaga pandilepingu alles pärast minu kuuendat kirjaliku küsimist. Seal juures oli Linnupõllu kiri, mis ütles, et pandi seadmine ei ole enam vajalik. Sain selle lepingu eelmise aasta novembris. Selleks hetkeks oli CT Kapital juba ühinenud Celliniga ehk seda lepingut täita poleks olnud võimalik."

Linnupõllu sõnul on Cellin teadlikult rikkunud ka muid laenulepingute punkte, näiteks jätnud tegemata lepingulised intresside ja põhiosa maksed ning jätnud avaldamata tegevusülevaated ja varjanud oma ärilist- ja finantsseisu. „Isegi kui Mart Raik asuks Cellini lepingulist kohustust täitma ja seaks Cellini osadele kokkulepitud pandi, siis sellest ei oleks enam kasu. Ettevõte on juhatuse ja omanike tegevuse(tuse)ga muudetud maksejõuetuks. Selle kohta oleme pankrotihagis esitanud kohtule piisavad tõendid,“ ütles Linnupõld.

„Nii kahju, kui see ka ei ole – olles eelmise aasta kevadest saadik kuulanud Cellini omanike ja juhtide valesid, ei olnud meil oma investorite kaitseks muid juriidilisi vahendeid peale pankrotiavalduse esitamise.“

Linnupõld kinnitab, et platvorm on teinud aasta jooksul Cellini omanikele ja juhtidele korduvalt kirjalikke ettepanekuid, kuidas olukorda lahendada. Muu hulgas on välja pakutud plaan laenude restruktureerimiseks. „Vaatamata ideede edasi-tagasi põrgatamisele ning näiliselt kaasa mõtlemisele ei saanud ükski meie esitatud ettepanek Cellini nõusolekut,“ nentis Linnupõld.

Linnupõld ei usu ka Loogi väidet, et peagi jõuab tema lauale „reaalsust arvestav, korralikult dokumenteeritud kokkulepe laenu tagastamiseks“. Tema sõnul ei saa see toimida, sest Crowdestate pole juriidiliselt Cellini ja laenuandjate vahel sõlmitud lepingute osapool ning neil puudub seega volitus sellise leppe sõlmimiseks. „Kui Cellin oleks nõustunud meie tehtud restruktureerimisettepanekutega, oleks meil olnud piisav põhjus minna oma investorite juurde ja küsida neilt volitust laenude restruktureerimiseks. Ma arvan, et kõik arukad investorid eelistaksid selget restruktureerimisplaani pankrotimenetlusele.“

Kevade 9 arendusprojekti eest Crowdestate’i investoritele hetkeseisuga 235 200 eurot võlgu oleva Korterivahetus OÜ kinnisvara kogemusega esindaja Virko Ojamaa viskab Äripäeva kõne peale toru hargile.

Projekti suhtes käib täitemenetlus, mida kohtutäitur ei ole saanud võlgniku venitamise tõttu lõpuni viia. Kuna Korterivahetus OÜ on esitanud kohtule laenu tagatiseks oleva kinnisasja omandamisest huvitatud ostja kinnituse ostusoovi kohta ning palus tehingu sõlmimiseks ajapikendust 19. jaanuarini, selgub kohtusaaga edasine käik 4. veebruarile määratud uuel istungil

Linnupõld näeb õiguslikku vaakumit. "Kohtutäitur ei saa täitemenetlust edasi viia või lõpetada, oksjoni võitja ei saa soovitud vara osta ning meie ei saa tagatisvara raha vastu üle anda. Samuti keeldub menetlust läbi viiv kohtunik meile infot andmast, sest see võib kahjustada võlgnikku,“ kirjeldas ta.

Tema sõnul on see õppetund nii platvormile kui ka investoritele – esimese järjekoha hüpoteegist ning piisavast tagatisvarast ei ole abi kaasatud kapitali tagamisel, kui vastaspool on pahatahtlik ning tunneb hästi Eesti õigussüsteemi puudujääke.

Kalade ja kalatoodete hulgimüügiga ning kala töötlemise ja säilitamisega tegeleva MMMSprattus OÜ juht Mati Murru jäi oma võlast kõneledes kidakeelseks. „Seda ma hetkel kindlasti enne esmaspäeva või teisipäeva ei kommenteeri,“ sõnas ta. Küsimuse peale, kas esmaspäeval või teisipäeval on oodata mingit lahendust, vastas Murru napisõnaliselt: „Jah-jah-jah, nägemist.“

Crowdestate’i portaalist selgub, et MMMSprattuse võlgnevus tuleneb investeeringute viibimisest, mis on eelduseks täiendavatele rahavoogudele. Firma on viimase info kohaselt lubanud, et investeeringud saavad tehtud eelmise aasta lõpuks. Teoreetiliselt peaks peagi olema oodata edasiste arengute kohta uudiseid.

Portaali asutaja ja tegevjuht Marek Pärtel peab seda tööpraktika normaalseks osaks. „Kõik laenuäris tegutsevad ettevõtted peavad võlamenetlusega tegelema, määravaks kujuneb, kui oskuslikult suudetakse seda teha,“ ütles ta. Kehvade olukordade puhul sõltub investorite raha saatus sisuliselt neid esindava portaali läbirääkimisvõimekusest.

Täpsemalt on EstateGuru platvormil lepingut rikutud 2,4 protsendi laenude puhul ja hilinemises on 5,7 protsenti laenudest. Samas on statistikas arvestatud ka tänaseks tasutud laenudega ning seega ei saa sellest täpset ülevaadet, kui paljud väljasolevatest laenudest on probleemsed. Samuti kajastuvad statistikas välja antud laenud, mille maksetähtajad pole saabunud.

Pärtel ütles, et EstateGuru võlamenetluses laenude arvutamise metoodika on kaalutletult välja kujunenud ning põhjalikult paika pandud, mistõttu osade laenude põhjendamatu arvutuskäigust väljajätmine ei anna kuidagi olukorrast täpsemat pilti ega mõjuta oluliselt protsendimäära. „Oleme algatanud võlamenetluse ka mitme laenu kohta, mille lõpptähtaeg ei ole veel käes, samuti tagastavad suur osa meie laenuvõtjatest laenu varem kui lepingu lõpptähtaeg – seega meie hinnangul näitab veebilehel presenteeritud võlamenetluses laenude määr kõige objektiivsemat pilti EstateGuru portfellist.“

Pärtel märkis, et nende analüütikute koostatud stressitesti tulemustele põhinedes kaotavad investorid oma algkapitali alles hetkel, mil kogu investeerimisportfellist on lootusetud üle 35 protsendi laenudest ning nende tagatisvara müügist laekuvad tulud on väiksemad kui 60 protsenti tagatisvara hindamisaktijärgsest väärtusest.

„Oleme alati soovitanud investoritel kasutada investeerimisel hajutamise strateegiat, et vältida võimalike võlamenetluste mõju portfelli tootlikkusele,“ lõpetas Pärtel.