Kes on algaja investorina käinud kas või ühelgi koolitusel, on saanud kaasa teadmise, et enne investeerimisotsuse tegemist tuleb ettevõtet analüüsida. Kuidas aga hinnata ettevõtte väärtust, millega pole varem kokku puututud?
- Ühtki hindamismeetodit ei tasu võtta absoluutse tõe allikana, vaid tulemust tuleb kasutada selleks, et investeerimiskarusellilt mitte maha pudeneda, ütleb LHV vanemmaakler Nelli Janson. Foto: Raul Mee
Aswath Damodaran on New Yorgi ülikooli professor, kes õpetab muu hulgas ettevõtte väärtuse hindamist. Tema „Väärtuse hindamise taskuraamat“ võtab kokku erinevad võimalused, kuidas selgitada välja ettevõtte tuleviku perspektiivi ja aktsia õiglast väärtust nii, et selleks ei peaks eelnevalt majanduskraadi hankima.
Kes numbrite maailmas end kindlana ei tunne, kangestub ilmselt juba sõna „finantsanalüüs“ peale. Nii nagu Damodaran on isegi öelnud, jagunevad inimesed kahte gruppi: lugude ja numbrite inimesed. Need, kes tunnevad end numbritega mugavalt, ei saa sellest probleemist aru, sest nende jaoks jutustavad loo numbrid. Paraku ei seisne aga ettevõte väärtus üksnes arvudes: firma väärtus muutub märksa abstraktsemaks, kui on vaja prognoosida iduettevõtte tulevikku, kel pole ette näidata pikka ajalugu ega ka kasumit.
Autor: Aswath Damodaran
Lehekülgi: 256
Kirjastus: Äripäev
Loe näidislehekülgi
siit.
Raamatu kirjastamist toetasid Nasdaq Tallinn ja LHV.
Numbripelguritele on „Väärtuse hindamise taskuraamat“ tõeline õnnistus, sest Damodaran, keda peetakse valdkonna üheks parimaks asjatundjaks maailmas, annab väga selge ja konkreetse ülevaate levinumatest hindamismeetoditest, lisaks ka juhised, kuidas neid teostada. Kuna ettevõtted on oma struktuurilt erinevad, ei saa neid päris ühe vitsaga lüüa ning hindamisanalüüsi juures tuleb arvesse võtta nii ettevõtte tegevusvaldkonda, eluetappi kui ka majandustrende.
Vaatamata oma filigraansusele on enamik prognoose valed
Üks tähtsamaid sõnumeid, mida Damodaran oma raamatus edastab, on hinnangute subjektiivsus. Ükskõik kui filigraanselt ettevõtet ka ei analüüsita, tuleb alati võtta eelduseks, et enamik prognoose on tõenäoliselt valed. Ükski neist hindamismeetoditest pole täiuslik. Tekib küsimus, milleks siis üldse oma pead vaevata ja aega raisata, kui nagunii ei saa tulemusele toetuda.
Investeerimine on oma kapitalile riski võtmine ja võetud aktsiapositsiooniga hüppab investor emotsionaalsele karussellile, kus hakkab pea varem või hiljem vurrkanni kombel ringi käima. Ettevõtte analüüs on vajalik riskide maandamiseks ja just selleks hetkeks, kui on tunne, et tahaks sealt peadpööritavast maailmast välja astuda. Eelnevalt loodud analüüs annab investorile pidepunkti, millele toetuda, kui juhtub midagi ootamatut. Ja see juhtub kindlasti, tõenäoliselt rohkem kui korra.
Kõik siin maailmas on suhteline ja võib öelda, et ettevõtte väärtus on hindaja silmades. Me oleme selle ettevõtte juba enne analüüsi mingil põhjusel välja valinud ehk meil on eeldused, mis hakkavad läbi hindamisprotsessi alateadlikult mõjutama. Sestap ei tasu ühtki hindamismeetodit võtta absoluutse tõe allikana, vaid kasutada tulemust selleks, et investeerimiskarusellilt mitte maha pudeneda.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?