Parimad investeerimisideed täna: kuhu paigutada 1000, 10 000 või 100 000 eurot?

Nädala alguses rääkisid investorid, et julgemad ostavad juba täna aktsiaid, sest intressimäära tõstmisega usutakse olevat lõpusirgel. Seetõttu vaatavad investorid taas aktsiaturgudele ning kohalike börsigurude sõnul tasuks väiksema summa puhul vaadata peamiselt kodubörsi suunas.

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas investeeriks 1000 eurot täna EfTEN United Property Fundi.

Keskmise summa ehk 10 000 euro puhul ta juba hajutaks oste ning valiks investeerimiseks kaks aktsiat, kuid mõlemad kinnisvarasektoris. 3000 eurot paigutaks Tanilas jällegi kohaliku EfTEN United Property Fundi ja 7000 eurot USA kinnisvarainvesteeringute fondi Realty Income'i aktsiasse.

100 000 eurot paigutaks Tanilas seitsmesse positsioooni ja ainult välismaistesse ettevõtetesse, millest 30 000 Realty Income'i aktsiatesse, 20 000 eurot USA valitsuse 20+ aasta pikkust võlakirjafondi ehk ISHARES USD TRES 20PLUS YR, kinnisvarasektorist võtaks strateeg 10 000 euroga positsiooni ka Rootsi arendaja Bonava aktsiates.

100 000 eurost kümnendiku investeeriks Swedbanki investeeringute strateeg veel meditsiiniettevõtete valdusfirmasse Walgreens Boots Alliance. Lisaks ka Rootsi investeerimisfirma Kinneviki aktsiaid ja USA tootmisfirma Leggett &Platt’i aktsiaid. Viimase 10 000 eurot investeeriks Tanilas aga farmaatsiaettevõtte ja koroonavaktsiinidega kuulsust kogunud Pfizeri aktsiasse.

Kinnisvarasektorit on Tanilase ostukorvis küllaga sees. Ta leiab, et kinnisvarasektoris võib küll löök tulla, kuid riski-tulu suhe on seal parem kui paljudes teistes sektorites.

Riigikogu aseesimees ja investor Toomas Kivimägi sõnul on 1000 eurot on investeerimiseks vähe, mistõttu võiks selle kulutada enda harimisse, sest see toob kordades tagasi.

10 000 eurot paneks tema täna võlakirjadesse ja kohalike ettevõtete aktsiatesse. Kivimägi ostaks selle raha eest 4 võlakirja 1000eurose nimiväärtusega, mis turult ostes on juba kallim, vihjates LHV viimastele võlakirjadele.

Ta lisas, et kui muidu on ta aktsiausku, siis viimasel ajal on ta soetanud ka võlakirjad, mille on küll kiirelt maha müünud. „Turbulentsel ajal tootlust 10,5% aastas, nagu LHV viimati pakkus, on väga atraktiivne,“ leidis Kivimägi. Ta lisas, et müüs kahe nädalaga saadud kaks võlakirja maha 15% tootlusega.

Lisaks võlakirjadele ostaks ta ülejäänud 6000 eurot eest võrdsete summadega kinnisvaraettevõtet Merkot ja jaesektoris tegutseva Tallinna Kaubamaja aktsiaid. „Pole raketid, aga 7-8% tootlust dividendi näol, langeva inflatsiooni ja segase aja foonil, pole paha,“ leidis Kivimägi.

100 000 eurot paneks riigikogu asespiiker kinnisvarasse. „Kes elab üürikorteris, ostke endale oma korter,“ soovitab investor. Ta lisas, et kinnisvaras suurt langust pole olnud ja ega vist tule ka, kuid usub, et tipust 10-15% odavamalt saab ikka mõne korteri. Kui sellest summast ei piisa, siis tuleb laenu lisaks võtta, aga järgnevad 2-3 aastat peab arvestama intressikuluga 5-6% aastas. „See on harjumatult, et mitte öelda vastikult kõrge, maksan ainuüksi intresse oma laenu pealt 12 000 eurot aastas,“ lisas Kivimägi.

Elukutseline börsikaupleja Markus Tamm investeerib kogu oma raha kindlaid, reeglitel põhinevaid kauplemisstrateegiaid järgides, mis on osaliselt algoritmilised, seega tänased indikatsioonid võivad olla nädala pärast juba muutunud.

Kaupleja tõi välja, et täna on tema portfellist kolmandik USA tehnoloogiagigantides, kolmandik USA lühiajalistes võlakirjades, natukene bitcoinis. Viimase kolmandikuga jooksutab kaupleja lühiajalisi swingi, päevakauplemise ja optsioonide strateegiaid. „Need jaotused reageerivad turu muutustele ning väga raske on öelda, mis see mõne kuu pärast võib olla,“ selgitas kaupleja.

Tamm kordas üle, et tuleviku prognooside asemel on oluline riski-tulu suhe ja positsiooni haldus.

Investor ja ettevõtja Madis Pajo sõnul on 1000 eurot piisavalt väike, et selle peaks suunama peamiselt enda arendamisse, kuid võib ka prooviks võtta mõnda kohaliku börsi dividendimaksjat. 300 euro eest ostaks ta investeerimisteemalisi raamatuid, umbes 300 eest käiks mõnel koolitusel või Investeerimisfestivalil, kus saaks sarnaselt mõtlevate inimestega kohtuda ja arutleda.

Ülejäänu eest võiks osta mõne dividendiaktsia, et investeerimisega algust teha. Kui kogemus on juba olemas, võiks 1000 eurot panna ka kolmandasse sambasse, leiab Pajo.

10 000 euroga saaks tema sõnul juba midagi teha. Kõige esimesena tuleks siiski täis panna enda kolmas sammas, kuna see on ratsionaalselt hea investeering, leiab investor. Saab ju kolmandasse sambasse raha paigutamisega investor järgneval aastal tuludeklaratsiooniga 20% sissemakstud raha tagasi.

10 000 euro paigutamisel kaaluks Pajo ka lihtsalt laiapõhjalist indeksit, näiteks S&P 500 või tehnoloogiasektorit järgivat Nasdaq 100 indeksit. Osa raha paigutaks ta ka võlakirjadesse, mida viimasel ajal pakutakse hea intressimääraga ja kust saab täna head rahavoogu. Võlakirju näeb investor täna hea riski-tulu suhtega investeeringuna, kuid see eeldab investori kindlust, et võlakirju väljastav ettevõte on kindlatel jalgadel.

100 000 eurot jagaks Pajo samuti kolmeks: kolmandiku paneks aktsiatesse, kolmandiku võlakirjadesse ja kolmandiku eest võiks vaadata ka kinnisvara. Samas möönis ta, et võlakirjade osakaal võiks olla ka 50% ning füüsilise kinnisvara asemel võiks vaadata ka kinnisvarafonde, mille aktsiad on turul väga alla müüdud.

Ühe näitena tõi ta sarnaselt Tarmo Tanilasele Bonava, mille aktsia on tugevasti pihta saanud. Rootsi arendaja avadas hiljuti Venemaa äri lõpetamisest ja kasuks tuleb ka Rootsi turu allahindlus. Investor Madis Pajo sõnul on Saksamaa kinnisvarafondid liikunud viimasel ajal väga hästi, ka EfTENi fondid võiksid olla head investeeringud. Fondide kasuks räägib Pajo sõnul ka see, et nemad saavad kõvasti paremaid diile, kui üks väike investor võiks saada.