Kuld tõusis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, mille taga on spekulatsioonid Föderaalreservi intressimäärade langetamise ümber ja geopoliitilised riskid; samuti toetas aktsiaturu korrektsioon kulla hinnatõusu.
Kulla hinda kergitavad rahutud ajad poliitikas. Foto: Arno Mikkor
Kulla hind tõusis koguni 1,3% ja jõudis 2 141,79 dollarini untsi eest, mis ületas eelmise aasta 4. detsembril püstitatud rekordi 2 135,39 dollarit untsi kohta, vahendab Bloomberg.
Aprillikuu kullafutuurid tõusid esmaspäeval üle 2100 dollari, saavutades sellega ajaloo kõrgeima taseme, kuna investorid panustavad intressimäärade langusele.
Maailm on muutuste keerises ning keskpangad koguvad kulda, mis on väärismetalli hinda oluliselt kergitanud. Kuld pole siiski ainus metall, mis võib investorile lähiajal märkimisväärseid kasumit pakkuda.
Kuld lõpetas möödunud aasta uute hinnarekorditega, millele aitas peamiselt kaasa asjaolu, et turud ootavad nüüd keskpankadelt intressikärpeid. Samuti püsib keskpankade endi kullanõudlus rekordiline.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.