Eestlased saavad pea kolmandiku vähem palka, kui nad päriselt tahaksid. Kuigi enamasti tõstetakse palka tööandja algatusel, küsivad paljud töötajad endale ka ise palgatõusu. Enne ülemusega rääkimist tuleb teha korralik eeltöö, millega saad algust teha kohe praegu.
- Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder soovitab juhul, kui palgatõusu asemel pakub tööandja hoopis vaba päeva, selle hüve väärtus rahaliselt ära hinnata, et oleks selge, mis on selle väärtus. Foto: Liis Treimann
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder tõdes, et eestlaste palgaootused on 20-30% kõrgemad kui saadav palk. “Kui oleme küsitlustes uurinud, kelle algatusel viimatine palgatõus toimus – kas töötaja või tööandja – siis kaks korda rohkem oli neid vastajaid, kelle põhipalk tõusis tööandja algatusel, kui neid, kes ise palgatõusu algatasid,” ütles Seeder.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1900 juhti ennustavad oma sektori käekäiku
Äripäeva Infopank küsis pea kahelt tuhandelt ettevõtlussektori juhilt nende eeloleva poolaasta äriplaane. Prognoosist selgub, et müügitulu on surve all ja kasumlikkus ohus, kuid palkade tõstmisest pääsu pole.
Töötajad soovivad teenida oma praegusel töökohal keskmiselt 2100 eurot kätte, mida on eelmise sügisega võrreldes 100 euro võrra rohkem, näitab värske küsitluse tulemus.
Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.