6 konkurentsieelist, mida investorina omada

Õnne toel on ka võhikutel võimalik näidata lühiajaliselt maailma tippudest etemat tootlust, mis annab põhjendamatu enesekindluse, et sama jätkub ka tulevikus.

Investeerimises räägitakse konkurentsieelistest üldjuhul investeeritavate ettevõtete kontekstis, kuid vähe on juttu sellest, milliseid eeliseid omab investor teiste turuosaliste ees. Pikas plaanis peab sul üksikaktsiate investorina olema midagi, millega turust eristuda, ja selleks tuleb omada eeliseid. Olen pannud kokku olulisemad elemendid, millega investeerimisstrateegia kujundamisel enda eeliseid maksimeerida.

1999. aastal ütles Warren Buffett, et kui tal oleks halduses vaid 1 miljon dollarit, siis oleks ta suuteline teenima aastas 50protsendilist tootlust. Buffetti jaoks on jäänud praeguseks vaid käputäis ettevõtteid, kuhu tal on võimalik mõistlikul hulgal raha investeerida, ilma et ta turuhinda üleliia mõjutaks.

Sellega viitas ta väiksema turuväärtuse ja likviidsusega börsiettevõtetele, mis on tõenäolisemalt alaanalüüsitud ja pakuvad seeläbi väikeinvestorite jaoks võrdsemat konkurentsi. Näiteks USA small-cap-aktsiad või ka meie oma Balti börs, kus enamiku kauplemiskäibest teevad jaeinvestorid. USA suurettevõtete aktsiaid soetades võib vastaspooleks osutuda kas või maailma edukaim investor ise. Kes julgeks panustada Warren Buffetti vastu?

Sama teema tuli jutuks ka viimasel Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekul, mil Buffett lisas, et sellisel tasemel tootluse saavutamiseks tuleb investoril ennast spetsiifiliste ja vähemtuntud teemadega sügavalt kurssi viia.

Kogemus konkreetsest tegevusvaldkonnast võimaldab sealsete ettevõtete ärispetsiifikast paremini aru saada, mis annab riskide ja kasvuvõimaluste hindamisel olulise eelise. Lisaks tööalasele kogemusele tuleb kasuks ka varasem kogemus ettevõtte kliendina, mis keskmisel Wall Streeti analüütikul tihtilugu puudub.

Heaks näiteks on pikaajaliselt turgu ületanud Peter Lynch, kelle sõnul leiab häid investeerimisvõimalusi, kui jälgida enda tarbimisharjumusi ja investeerida nendesse ettevõtetesse, kelle tooteid või teenuseid kõrgelt hinnatakse.

Sobilikke ettevõtteid võib rohkelt leida ka kodubörsilt. Kohaliku infovooga oleme olnud pikemalt kursis ja siin on ka parem ligipääs kontaktidele, kelle teadmisi ja kogemusi on võimalik enda investeeringute eduks ära kasutada. Regioonides, millega hästi kursis ei olda, võivad riskid lihtsamini tähelepanuta jääda ja aktsiate hind eksitavalt odav tunduda.

Uue info laekumisel ei pruugi turg seda kohe piisavalt pädevalt hinnata, mis tekitab nii kauplejale kui ka pikaajalisele investorile võimaluse aktsiad kas hea hinnaga kätte saada või negatiivse muutuse korral nendest vabaneda. Suurtel fondidel läheb otsuse vastuvõtmiseks tavaliselt aega kauem ja samuti pole neil võimalik turgu oluliselt mõjutamata võimalik teha väikese aja jooksul suures mahus tehinguid.

Ajaliselt kaalutletult kõige kasumlikumad tehingud olen ise teinud just info kiirel analüüsil. Eelkõige on selleks olnud kvartaalsete tulemuste avalikustamine, milleks olen varem detailselt kirja pannud enda ootused olulisematele faktoritele ja info laekumisel kiire analüüsi toel tehingud sooritanud.

Kui positsiooni plaanitakse hoida lühiajaliselt, siis jäädakse lootma turul tekkinud ebaefektiivsuste peatsele kadumisele. Vahel juhtub see tundide või päevadega, kuid mõningatel juhtudel tuleb selleks oodata ka aastaid või aastakümneid.

Kui turuosalistelt küsida, kas nad investeerivad pika horisondiga, on vastus ilmselt jaatav. Kuid tegelikkuses leidub suur hulk professionaalseid rahaliigutajaid, kelle ametikoht või tasu sõltub lühiajalistest turumuutustest ja kes on seetõttu sunnitud keskenduma hoopis lühiajalisele perspektiivile.

Lühiajalise perspektiivi miinuseks on asjaolu, et aktsiate turuhind liigub lõppude lõpuks ikkagi ettevõtte taga peituva tegeliku väärtuse suunas. Selle protsessi tulemusel kandub kapital spekulantidelt kokkuvõttes pikaajalise fookusega turuosaliste kätte.

Võiks eeldada, et investeerimishorisondi puhul mängib keskset rolli vanus, kuid praktikas on tunduvalt olulisem investori enda mõtteviis. Warren Buffett on juba 94aastane, kuid portfelli sisust ja vähestest muudatustest on selgelt näha, et tema jaoks on oluline, kus on ettevõte kümne või kahekümne aasta pärast. Coca-Cola aktsiad seisavad Buffetti juhitud Berkshire Hathawayl lausa aastast 1988.

Kõige informeeritumad turuosalised ei võta alati vastu kõige targemaid otsuseid. Näiteks on ettevõtete juhid enda tegevusega tõenäoliselt rohkem kursis kui ükski teine turuosaline. Samas ollakse alateadlikult või mõnel juhul ka teadlikult oma ettevõtte osas optimistlikumad, kui objektiivselt põhjust oleks. Liigset optimismi kohtab eriti tihti uute IPOde puhul, kus üldjuhul on juhi eesmärgiks kaasata raha võimalikult kõrge valuatsiooniga. Investoril tuleb selle põhjal oma ootusi vastavalt kohandada.

Teatud teemade suhtes on meil kõigil eelarvamused. Eelarvamuste mõju vähendamiseks on oluline märgata, millised eelarvamused võivad meie otsuseid mõjutada, ning nendega teadlikult arvestada. Investoril on tarvilik säilitada empaatiline kõrvaltvaataja roll, kuulates ära mõlema poole seisukohad. Tuleb aru saada põhjustest, miks kumbki osapool aktsiaid ostab või müüb.

Eelarvamustega on kasulik tegeleda juba analüüsi algfaasis. Sageli tekib esmane arvamus pelgalt pilku üksikutele suhtarvudele peale visates, kuid sellistest pealiskaudsetest järeldustest võib olla hiljem raske lahti saada. Tekib confirmation bias ehk kinnituskalduvus, mille tõttu hakatakse alateadlikult eelistama informatsiooni, mis varem omaks võetud tõekspidamisi kinnitab. Tuleb mõista, et tähelepanu keskmes oleva informatsiooniga on turg enamasti juba arvestanud.

Eelarvamustest hoidumiseks on kasulik oma arvamus teadlikult välja kujundada alles siis, kui analüüsiprotsessiga on jõutud piisavalt kaugele.

Isegi kui ärispetsiifilised teadmised on kõrgel tasemel ja eelarvamused hoitakse kontrolli all, on aktsiate odavuse hindamiseks tarvilik oma nägemus ettevõttest numbriteks pöörata.

Selleks tuleb iga olulise infokillu kohta panna paika, kui palju see mõjutab ettevõtte tulevasi rahavoogusid või kapitalikulu. Kui seda ei tehta, võivad juhtohjad haarata emotsioonid, sest abstraktsete investeerimisideede taga puudub piisav kindlus, et nende juures iga ilmaga püsida.

Väärtuse täpsemaks hindamiseks tuleb kasuks erinevate hindamismeetodite tundmine. Näiteks oskus rakendada diskonteeritud rahavoogude meetodeid või ettevõtete suhtarve õigetel alustel võrrelda.