TalTech. 80 aastat majandusharidust: idufirma sündis bakalaureusetööst

Ärikorralduse vilistlase ja IT-tudengi ühine ettevõte on hea näide valdkondadevahelisest koostööst tehnikaülikoolis.

MVP ehitas Janson ülikoolist saadud teadmiste põhjal valmis üksi. Väga tänulik on ta õppejõududele, kes lubasid tal oma õppeaine raames tegeleda Woodspoti loomisega. Palju pidi ka ise juurde õppima.

Janson leiab, et koostöö erinevate teaduskondade vahel võiks olla veelgi nähtavam ning miks mitte kaasata investoreid. Tema jaoks ongi kõige toredam, kui erinevate teaduskondade tudengid saavad seljad kokku panna ning lahendada reaalseid probleeme. “Mul on paar head mõtet tekkinud, kuidas see võiks välja näha. Ei tasu arvata, et IT-inimesed on patsiga poisid, kellega on raske suhelda, nagu seni on stereotüüp kehtinud. Tuleb ise tegus olla ja silmad lahti hoida,” ütleb Janson.

Vaher tegi bakalaureusetöö metsanduse probleemist, millest ta sai aimu oma isa puiduturul tegutseva ettevõtte tegemisi jälgides. Idee sündis TalTechi majandusteaduskonnas õppides ja tänaseks on sellest bakalaureusetööst välja kasvanud oma esimest rahastust otsiv reaalne ettevõte.

Bakalaureusetöö “Metsamaterjalituru info- ja kommunikatsioonikanalite efektiivsus” juhendaja oli majandusteaduskonna lektor Martin Toding. Vaher ütleb, et ta on väga õnnelik, et majandusteaduskonna dekanaadi töötajad teda nii palju aitasid ja suunasid inimesteni, kes kõige paremini ärinduse ala tunnevad. Lektor Todinguga ta enne bakalaureusetöö alustamist kokku puutunud ei olnud, aga juhendajana oli temast väga palju kasu.

“Nägin isa firmas kõrvalt, kui palju vaeva osapooled näevad, et saada ülevaade hindadest, ja kui kaugelt materjali erinevatesse kohtadesse tarnitakse,” räägib noormees.

Vaher selgitab, et algsest probleemist kujunes tal lõputöö tegemise käigus koos juhendajaga asju arutades välja äri. Lõpuks jõuti arusaamale, et algne probleem teisendub ja muutub tõsisemaks algul arvatust. “Alustasin bakalaureusetöö tegemisel lähenemist metsamaterjali hankijate probleemist enda ostuinfot edasi anda ja turuolukorraga kursis olla, aga väga tõsine probleem tuli välja metsamaterjali tarnijate tegevuse näol. Metsamaterjali tarnijatel pole pidevalt värskeid hankijate ostuhindu ja nende logistika on äärmiselt primitiivne,” tõdeb Vaher.

Pivotid ehk muutused või uued suunad ärimudelis on idusektoris tavalised nähtused. Lisaks ostjatele ja müüjatele hakkasid ülikoolis sündinud firma vastu huvi tundma ka transpordiettevõtted, kes loodavasse mudelisse hindu saatsid ning soovisid samamoodi olla nähtavad. Praegu mõtlevad tudengid ka sellele grupile välja tehnilist lahendust. Lisaks firma ehitamisele õpib Vaher praegu TalTechi magistrantuuris logistikat ja tarneahela juhtimist.

Praegune seis Woodspotiga on selline, et käivad läbirääkimised investeerimisfondidega Balti riikidest ja Suurbritanniast, kust loodetakse rahastust saada. Fond loodetakse saada nn juhtinvestoriks ning lisaks leida juurde ka eraisikust ingelinvestoreid.

Olemas on ka esimene – mitterahaline – ametlik koostööleping RMKga, kes samamoodi näeb sektoris probleemi ja keda Woodspot saab selle lahendamisel aidata.

Konkurentsiolukorra kohta märgib Vaher, et Eestis on nende konkurentideks telefon, e-kirjad, Exceli tabelid ja Google Maps, mida metsandusettevõtjad kasutavad oma logistika planeerimiseks.

“Tegeleme paljuski mõttemalli muutmisega, mis ei ole kõige lihtsam ülesanne. Tihti mainitakse meie konkurendina ka metsaühistuid ja vahendusettevõtteid, kuid tegelikkuses tegelevad nemad metsamaterjali müügiga ja meie mugavama logistikatööriista pakkumisega. Me ei vaata oma äri Eesti-põhiselt, suurt turgu näeme hoopis Saksamaal ja Skandinaavias. Seal on näiteks olemas ka suured metsamaterjali ostu-müügi portaalid – analoogsed, nagu Eestis on auto24,” selgitab Vaher.

Ta lisab, et maailma portaalid lähenevad selle sektori ärile küll teise nurga alt. Nemad näevad ennast müügikeskkonnana, aga Vaher ja Janson loovad esimese miili (inglise keeles first mile delivery) tarne- ja logistikakeskkonda.

On suur vahe, kas viia materjal pidevalt 50 km või 100 km kaugusele. Juba ühelt rekakoormalt võib tulla mitusada eurot kokkuhoidu.