Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Praktika: mitte tüütu kohustus, vaid uhkuseasi
Võita kätte vinge praktikakoht on sama hea kui kandideerida väärt töökohale, sest läbida tuleb tihe konkurents. Kui sind saadab edu, oledki astunud oma esimese sammu karjääriredelil.
Eesti Energia praktikandid: Eesti Energia emotsioonidest tulvil praktikasuve avaüritus 2018. aastal.
Ennekõike värbavadki ettevõtted praktikante soovist leida tulevasi töötajaid. Sest mis saaks olla parem töötahte ja iseloomukindluse proovikivi kui vähemalt kuu aega jutti tööd reaalses töökeskkonnas silmitsi eluliste situatsioonide ja probleemidega.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on Eesti ettevõtted üldjoontes väga avatud nii kutse- kui ka üliõpilastest praktikantidele. “Meie küsitlused on näidanud, et sajast ettevõttest 80 on valmis enda juurde praktikante võtma. Seejuures on aasta-aastalt kasvanud huvi välistudengitest praktikantide vastu – neid on valmis praktikale võtma ligi kolmandik ettevõtjatest,” kommenteeris ta.
Tamsar nentis, et kohe kindlasti ei saa tänapäeval väita, et praktika on noorte jaoks pelgalt tüütu kohustus.
“Üle-eelmisel aastal korraldasime 500 noore seas küsitluse, millest selgus, et 90% noortest peab praktikat oluliseks ja nad ootavad praktilise töö osakaalu suurendamist õppetöös. Nad mõistavad, et praktika annab võimaluse lihvida koolis kogutud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas. Kuigi on endiselt õppureid, kes soovivad praktika kaudu endale vaid õppekavasse linnukese kirja saada, siis üha enam kuuleme positiivseid lugusid aktiivsetest ja kohusetundlikest praktikantidest.”
Praktikakoht peab tudengil silmad särama panema, sest ainult nii saab ta praktikast maksimumi võtta.
Kes jäävad sõelale?
Swedbanki personalijuhi Ülle Mati sõnul kutsuvad nad igal aastal Swedbankiga liituma ligi 100 praktikanti. “Selleks suveks kandideeris meile rekordarv praktikante – 1698,” sõnas Matt ja tõdes, et silmapaistvaid kandidaate on palju ning valikut on aasta-aastalt aina keerulisem teha.
Swedbanki personalijuhi sõnul valivad nad kandidaadid selle järgi, kui hästi vastavad nad panga väärtustele ning kui suurt potentsiaali ja motivatsiooni on neil kasvada Swedbankis oma ala eksperdiks.
“See on meil teadlikult kujundatud järelkasvuprogramm. Igal aastal jääb meile panka tööle 30–40% praktikantidest, mis on märk sellest, et oleme nendega väga rahul.” Samas on ka selliseid praktikante, kes käivad mitu suve järjest pangas tööl, kuni kooli lõpetavad. “Panustame omalt poolt igati järelkasvu arendamisse, see on meie tulevik,” lisas ta.
Kui tavaliselt langetatakse valik vestluse ja CV põhjal, siis tudengite puhul, kellel töökogemust veel pole või napib, on parimvisiitkaart kandidaat ise ja tema saadetud kandideerimismaterjalid.
“Sel aastal kasutasime näiteks video-CVsid, mis andis kandidaatidele hea võimaluse end tutvustada ja oma motivatsiooni tõestada,” rääkis Matt ja lisas, et värbamisprotsessi üheks osaks võib olla ka rühmatööpäev või erialane test.
Rahvusvahelise tööstuskontserni ABB Balti riikide värbamisjuht Gerda Markus ütles, et nemad langetavad valiku koostöös üliõpilasega. “Meie jaoks on oluline, et konkreetne praktikakoht paneks tudengil silmad särama ja et ta saaks realiseerida oma huvi valdkonna vastu. Just nii saame olla talle parimal moel partner karjääriteekonna kujundamisel,” sõnas Markus.
Praktikantide leidmiseks teeb ABB aktiivset koostööd koolidega, peab loenguid, väljastab stipendiume, käib karjääripäevadel ja messidel. Lisaks on ettevõtte praktikapakkumised avaldatud nii CV Keskuse kui ka CV-Online’i portaalis ning koolide infokandjatel. “Pakume igal aastal enam kui 100 praktikakohta, et tutvustada ABBd kui tehnoloogiliste innovatsioonide rajajat, praktika pakkujat ja erialase teekonna toetajat,” jätkas värbamisjuht.
Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu sõnul leiavad nemad praktikante peamiselt praktikakampaania käigus ja koostöös koolidega. “Ettevõtte vajadus praktikantide järele on suur ja praktikakohti pakume üle Eesti, seetõttu kasutame eri kanaleid praktikantide värbamiseks,” rääkis Luts. “Eeskätt eelistame neid õppureid, kes omandatava eriala tõttu sobivad meile kõige paremini ehk tehnoloogia ja IT-valdkondade noori.”
Samas kuulub paljudel erialadel, eriti kutse- ja rakenduskõrgkoolides, praktikal käik õppekava juurde. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) personalibüroo peaspetsialisti Rita Mesi sõnul tuleb neile enamik praktikante sisekaitseakadeemiast.
“Politseinikuks ega piirivalvuriks pole võimalik saada ainult teooriatundides ning PPA on ainuke organisatsioon, kus meie õppesuuna kadetid saavad praktikal käia,” kommenteeris Mesi ja nentis, et nende juurde tulevad praktikale ka teiste koolide õppurid, näiteks õigusteaduse ja merenduse tudengid, sest ametis on muidki põnevaid töökohti. Pealegi olevat teiste erialade inimestele (näiteks tõlkidele, analüütikutele, mehhaanikutele ja kommunikatsioonispetsialistidele) praktika PPAs täiesti unikaalne võimalus näha politseimaailma sisse ning saada ka vahetu kogemus organisatsiooni toimimisest ja sisekliimast.
Mida praktikantidelt oodatakse?
2018. aastal Swedbanki peamajas praktikal käinud noored.
Swedbanki personalijuhi Ülle Mati sõnul ootavad nad praktikandilt avatust, pealehakkamist ning pidevat soovi end uute teadmistega täiendada. “Praktikant saab praktikaajast just nii palju, kui palju on valmis vastu võtma ja võimalustest kinni haarama,” kommenteeris ta ja lisas, et pangas on loodud kõik tingimused selleks, et praktika oleks väärtuslik mõlemale poolele.
Näiteks kui praktikant tuleb tööle, siis lisaks isiklikule mentorile, kes praktikanti töökeskkonda ja uude töösse sisseelamisel toetab, on paigas ka kõik tööülesanded ning ootused. Selline korraldus muudab personalijuhi sõnul praktikaaja väärtuslikumaks, kuna temalt oodatakse reaalsete tööülesannete täitmist, samuti tulemuslikkust. “Usume, et selline lähenemine suurendab uue inimese soovi pikemalt Swedbanki tööle jääda,” leidis Matt.
Ka ABB värbamisjuht Gerda Markus väärtustab praktikantide puhul ennekõike huvi valdkonna vastu, säravaid silmi, pealehakkamist ja õppimissoovi. “Ootame, et neil oleks soov muuta maailma paremaks,” lausus ta ja kiitis nende juures käinud praktikantide tublidust, asjalikkust ja nutikust, sest neil on olnud huvitavaid ideid, mis on aidanud ettevõttel areneda.
Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts rääkis, et neile on oluline, et tulevane praktikant oleks praktika jooksul uudishimulik ning näitaks üles initsiatiivi nii tööülesannete täitmisel kui ka ettevõtte vastu tervikuna. “Eeldame, et noor on ise avatud ja valmis juurde õppima, sel juhul sujub praktika hästi ja tõhusalt,” ütles ta.
Lutsu sõnul uurivad nad igal aastal praktikajuhendajatelt tagasisidet ning on siiani jäänud noorte teadmiste ja töösse suhtumisega väga rahule. “Ettevõttesse tulevad praktikale need, kes on teadlikult valinud oma eriala ja kindla tee, kuidas kasvada oma ala eestvedajaks. Ettevõtte ülesanne on siinkohal toetada ja anda juhendamise kaudu positiivne kogemus õpitud erialast, et see omakorda inspireeriks jõudma tippu.”
Mesi PPAst soovitab praktikandil seada endale praktika lõpuks kindel eesmärk. “Need, kes oskavad küsida ja kellel on nägemus, mida nad kogeda tahavad, jäävad praktikaga enamasti ka rohkem rahule,” ütles ta ja lisas, et politseitöö vaatest on hästi tähtis, et noor inimene saaks aru ka konfidentsiaalsuspõhimõttest, sest ta võib sattuda delikaatsetele sündmuskohtadele. Samuti peaks noort kõnetama mõte turvalisuse loomisest. Mesi tundis heameelt, et just PPAs praktika sooritanud kadett pälvis eelmisel aastal parima praktikandi tunnustuse. “Rohkem jäävad meelde ikkagi need inimesed, kes on aktiivsed, küsivad, teevad ettepanekuid, pakuvad ennast kaasa. Võttes arvesse, kui palju praktikante meil käib, siis kindlasti tuleb ka ette arusaamatusi või pettumust nii õppuri kui ka organisatsiooni poolt,” möönis Mesi.
Suurim boonus on tööettepanek
Peale võimaluse kasutada õpitud teadmisi reaalses töökeskkonnas ning töötada kõrvu oma ala tippspetsialistidega, nopivad noored praktika jooksul ka muid hüvesid. Enamikus ettevõtetes on praktikantide töö tasustatud ning nad saavad osa kõikidest ettevõtte soodustustest ja ettevõtmistest.
Swedbanki personalijuht rääkis, et praktikandid on tavalised lepingulised töötajad, kes saavad palka ja kellele laienevad pangas töötamise ajal soodustused, mis sõltuvad töösuhte pikkusest ja kehtivatest põhimõtetest. “Meie väärtuspakkumises on soodustusi, mida saavad töötajad ja praktikandid kasutada esimesest tööpäevast alates, ja ka neid, mis muutuvad kättesaadavaks kas pärast katseaja lõppu, pärast 6 kuud või juba aastase tööstaaži täitumisel.”
Matt lisas, et kui praktikant on end väga hea töötajana tõestanud, on tema suurim boonus jätkata panga täiskohaga töötajana ning 30–40% praktikantidest ka selle võimaluse saab. “Usun, et see on üks suurim väärtus praktikandi jaoks – võimalus jääda panka tööle,” leidis ta.
Ka ABBs on kõik praktikakohad tasustatud ning lisaks saavad värbamisjuhi sõnul praktikandid kasutada SportID soodustust, võtta osa meeskonnaüritustest, suvepäevadest ja jõulupidudest. “Igaüks neist läbib samasuguse sisseelamisprogrammi nagu kõik teisedki ABB töötajad. Meie jaoks on oluline, et tudengid oma õpinguid jätkaks ega loobuks neist praktika ega töö tõttu, seega oleme võimalikult paindlikud tööaja planeerimisel,” rääkis Gerda Markus ja märkis, et edukas praktika loob ka võimaluse jätkata ABBs töökarjääri.
PPAs on praktika üldjuhul tasustamata, aga praktikant saab osa organisatsiooni muudest hüvedest, nagu head sportimisvõimalused, ühisüritused, tugev meeskonnavaim ning missiooniga töö. Samuti korraldab sisekaitseakadeemia oma õppuritele majutuse ning aitab elukorraldusega.
KÜSIMUS
Mis ajavahemikul ettevõte praktikante vajab?
Kindlasti on raskuskese suvisel perioodil, sest siis on koolivaheaeg ning huvilisi rohkem. Küll aga tasub äramärkimist, et tegelikult värbame praktikante erinevatesse valdkondadesse aasta läbi, meie üksuste vajaduste ning huviliste soovide järgi.
Ülle Matt, Swedbanki personalijuht
Praktikale võtame aasta ringi eeskätt tehnoloogia ja IT-erialade õppureid. Sügisel, mil õppeprotsess eeldab ka kooliskäimist, võimaldame paindlikku praktikagraafikut.
Suveks kutsume ka teiste erialade tudengeid õigus-, majandus-, keskkonna- ja personalijuhtimise valdkonnast.
Priit Luts, Eesti Energia AS pressiesindaja
Võtame praktikante vastu kogu aasta jooksul nii ABB One Campusesse Jüris kui ka Globaalsesse Äriteenuste Keskusesse (GBS) Ülemistel. Kõige aktiivsem kandideerimine meie praktikakohtadele toimub märtsist maikuuni.
Gerda Markus, ABB Balti riikide värbamisjuht
Näiteks suvel. Kindlat ajavahemikku ei ole, praktikantidel on tööd aasta läbi.
Rita Mesi, politsei- ja piirivalveameti personalibüroo peaspetsialist
Kust leiab väärtuslikke praktika- ja töökuulutusi?
Paljud ettevõtted levitavad praktika- ja töökuulutusi oma Facebooki ja Instagrami kontol, mis on ka nende ametlikud sotsiaalmeedia kanalid.
Näiteks Swedbank tutvustab nendes kanalites noorte endi soovil ka erinevaid ametikohti pangas. “See on andnud parema ettekujutuse, mida meil üldse teha saab ning on märkimisväärselt tõstnud huvi pangas töötamise vastu, sest nii saavad inimesed ennast meie töödega samastada,” kommenteeris panga personalijuht Ülle Matt.
Matt lisas, et LinkedInis, mis on samuti nende ametlik kanal, kuvatakse praktikakuulutusi vähem ning ollakse rohkem keskendunud erialastele tööpakkumistele. Samuti teevad ettevõtted praktikantide leidmiseks aktiivset koostööd koolidega. Näiteks ABB korraldab loenguid, annab välja stipendiume, on kohal karjääripäevadel ja messidel ning pakub igal aastal enam kui 100 praktikakohta, et tutvustada ABBd kui tehnoloogiliste innovatsioonide rajajat, praktikapakkujat ja erialase teekonna toetajat.
Praktikapakkumisi leiab ka koolide infokandjatelt ja tööportaalidest, nagu CV Keskus ja CV-Online.
Ka praktikakampaaniad on tänuväärt ettevõtmine. “Ettevõtte vajadus praktikantide järele on suur ja praktikakohti pakume üle Eesti, seetõttu kasutame eri kanaleid praktikantide värbamiseks,” kommenteeris Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
Klair Kivi sai panka tööle
Klair Kivi kandideeris Swedbanki Kick Starti praktikaprogrammis ning sai tänu sellele hiljem ka panka tööle.
Ta ärgitab praktikante aktiivne olema ja praktikast maksimumi võtma.
Miks kandideerisid just Swedbanki praktikale?
Olles hiljuti saanud sisse magistriõppesse ettevõtluse ja ökonoomika alal, jäi mulle silma Swedbanki praktikaprogramm Kick Start. Kui märkasin, et praktikanti vajatakse ka ettevõtete panganduse divisjoni, leidsin, et see võib olla hea võimalus koolis saadud teadmisi päriselus rakendada, avardada oma silmaringi ning õppida oma ala spetsialistidelt. Uskusin, et Swedbanki praktikale tulles võivad edaspidi töömaastikul avaneda uksed, mis muidu ehk ei avaneks. Täna tunnen, et kui ka ise olla pühendunud, siis see nii ka on.
Kuidas jäid praktikaprogrammiga rahule?
See oli minu jaoks kindlasti põnev, kohati ka väljakutserohke. Praktikandina vastutasin võrdväärselt oma kolleegidega tehtud töö eest. Meeldis, et kogu programmi vältel toimus praktikantidele suunatud ühisüritusi, mis olid nii meelelahutusliku kui ka silmaringi avardava eesmärgiga. Usun, et ma ei ole ainuke, kes leidis endale programmis osaledes häid sõpru ja tuttavaid. Olen ka seda meelt, et praktikast saab täpselt nii palju, kui ise oled valmis panustama ja vastu võtma. Kui oled hingega asja juures, siis on ka kogemustepagas suurem.
Mis sulle suvise praktika juures meeldis?
See andis võimaluse ühendada praktika reaalse tööga. Swedbankis on ka praktika tasustatud. Nii ei pidanud suveks eraldi töökohta hakkama otsima ning sai rahulikult keskenduda. Sain osaleda ka panga ühisüritustel. Kindlasti üllatusin, kui mitmekesine on Swedbank – nii töökohtade kui ka inimeste endi poolest. Just inimesed olid need, kes praktikal olemise mälestusterohkeks ja huvitavaks muutsid.
Kas praktikaprogrammis osalemine aitab edaspidi valikute langetamisel?
Mul on nii hea meel, et võtsin julguse kokku ja kandideerisin Kick Starti. Olen tänaseks pangas olnud juba kaks aastat. Ma ei oleks ealeski arvanud, et tänu praktikale jõuan sinna, kus olen täna. Lisaks olen saanud võimaluse osaleda analüütikute järelkasvuprogrammis. Usun, et siit saab kaasa suure kogemustepagasi. Praktika lõppedes töötasin juuniorspetsialistina ning alates novembrist 2018 olen väikefirmade laenuhaldur ettevõtete finantseerimiskeskuses.
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.