HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

Häädemeeste Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Häädemeeste Vallavolikogu teatab, et on algatanud 27.02.2025 otsusega nr 11 algatanud Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata eelnimetatud otsusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamule ja abihoonele ehitusõiguse määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine.
Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Ühtlasi asub planeeringuala ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis. Ikla jõe kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. Lääne mere ehituskeeluvöönd on 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine ja ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine.

KSH jäeti algatamata Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/48-1 Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnangu eelnõu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4836-1, kus märkis järgmist:
1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.
2) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt detailplaneeringut täiendada.
3) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07).
Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 09.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8588-1, kus märkis järgmist: „Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja selle lisadega. PTA-l puuduvad märkused, ettepanekud või vastuväited esitatud eelnõule ja planeeringu lähteseisukohtadele.“.
Transpordiamet esitas oma seidukohad 13.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19675-2, kus märkis järgmist:
1) Aasa-Uuetoa kinnistule puudub juurdepääs riigiteelt. Nõustume planeeringu eskiislahenduses näidatud ristmiku asukohaga riigitee km 0,054. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.
2) Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3) Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume nihutada hoonestusala riigitee nr 19348 suhtes 10 m kaugusele teekatte servast, mis vastab tänava kaitsevööndi laiusele. Märgime täpsustavalt, et me eristame riigitee kaitsevööndis ehitusjoone määramisel elamuid abihoonetest ehk elamule sobiva asukoha määramisel lähtume olemasolevate elamute paiknemisest antud riigitee küljel.
4) Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
5) Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
6) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
7) Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
8) Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.
9) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
10) Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.
11) Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
12) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
13) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
14) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 30.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/732-2, kus märkis järgmist:
1) DP materjalide kohaselt kavandatakse kinnistule rajada puurkaev ja biopuhasti (heitvesi suunatakse Ikla jõkke) või septik. Otsuse eelnõus on kirjas: Planeeringuala paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga.
2) Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (Häädemeeste ÜVK kava) kohaselt planeeritakse Aasa-Uuetoa kinnistuga põhja poolt piirneval Ikla-Piiri teega paralleelselt kulgevalt veetorustiku rajamist, kuid käesoleval ajal ei ole see veel välja ehitatud. Kinnistust lääne pool kavatsetakse rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku, mis viitab, et ühisveevärgiga liitumise võimekus on juba tõenäoliselt praegu olemas. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, et kui on nõue liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille alale DP ala väidetavalt jääb, siis mis eesmärgil taotletakse puurkaevu rajamist kinnistule, kui see pole lubatud?
3) Häädemeeste ÜVK kava kohaselt puudub Ikla külas ühiskanalisatsioon (kasutusel kogumismahutid ja imbsüsteemid) ning ei ole ka moodustatud reoveekogumisala (kogutakse kogumismahutite abil kokku ja tühjendatakse lähima reoveepuhasti purgimissõlme). Seega otsuse eelnõus käsitletud ühiskanalisatsiooni olemasolu tundub eelmainitu põhjal ekslik.
4) Märgime, et juhul kui kanalisatsioonilahendus teostatakse biopuhasti abil, ei oleks puurkaevu rajamise korral võimalik kinnistu piires pinnasesse immutamine ning ainus võimalus on juhtida biopuhastist heitvesi suublasse (Ikla jõgi), nii nagu taotletud on. Märgime, et heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Eskiisi kohaselt puurkaevu kavandatavas asukohas ei ulatu selle hooldusala Ikla jõeni.
5) DP lähteseisukohtades on kirjutatud: planeeringuala lõunapiiril asub Ikla jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on metsamaa kõlvikul 200 m. Märgime, et Ikla jõe ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ja planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit korduvalt üleujutatud ala piirist. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini10 ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.
6) DP lahendusega taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda käesoleval hetkel ehituskeeluvööndi vähendamise kohta siduvatseisukohta. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud, kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse ning Keskkonnaamet on teostanud paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Arvestades eeltoodut võib kõnealusel juhul olla asjaolusid, mis ei toeta ehituskeeluvööndi vähendamist, näiteks ehitamine metsamaale ja senini hoonestamata alale ning lisanduvate tehnovõrkude rajamise vajadus.
7) KSH eelhinnangus ptk-s 3.3, lk 4 on sisuliselt käsitlemata võimalikud mõjud vooluveekogule (Ikla jõgi), vaatamata sellele, et eskiisi ja lähteseisukohtade järgi on ühe võimaliku valikuna kavandatud kinnistule biopuhasti ning sellest lähtuva heitvee suunamine jõkke.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on ANNELY OSSIPOVA (isikukood 48806274231); MIHAIL OSSIPOV (isikukood 38805054221) taotluse alusel Häädemeeste Vallavolikogu
Koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood: 77000269) (kontaktisik Marie Reinson, e-post [email protected], telefon +372 57880015)
Koostaja leidmiseks viiakse läbi hankemenetlus
Kehtestaja on Häädemeeste Vallavolikogu

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides aadressil Pargi tee 1, Uulu küla. Digitaalselt on planeerimisdokumendidega võimalik tutvuda aadressil https://haademeestevald.kovtp.ee/detailplaneeringud

Häädemeeste Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Häädemeeste Vallavolikogu teatab, et on algatanud 23.01.2025 otsusega nr 5 algatanud Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama otsusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Tahkuranna külas asuva Katsi kinnistu (katastritunnus 84801:004:0212, registriosa 1938806, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 09.01.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/42) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on maa-ala jagamine 9 elamumaa sihtotstarbega krundiks. Planeeringuala suurus on 28177 m². Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valgel alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2 ha. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine. Planeeringu järgselt moodustavate kruntide pindalad oleksid ligikaudu 3000 m2.

KSH jäeti algatamata Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.
Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma arvamuse 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4835-1, kus tõi välja järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Osaliselt piirneval Poode tee katastriüksusel (84801:004:0649, transpordimaa) ja osaliselt planeeringualal on kaks ehitusregistrisse kandmata hoonet. Kuna üks hoonetest jääb osaliselt planeeringualale, tuleb detailplaneeringus sellele tingimused seada. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

3) Kuna planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, palume detailplaneeringu koostamisse kaasata Keskkonnaamet ja sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

4) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

5) Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Palume detailplaneeringu menetlemisel arvestada maakonnaplaneeringus väärtuslikule maastikule seatud tingimustega.

6) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Algatamise otsusest ei selgu, miks just see asukoht sobib üheksa elamukrundi kavandamiseks ja millest tulenevalt on vaja muuta üldplaneeringus kokku lepitud väikseima elamukrundi suurust. Rõhutame, et kohalik omavalitsus peab kaaluma enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Kaalutlused ja põhjendus peavad olema esitatud detailplaneeringu algatamise otsuses. Palume algatamise otsuse eelnõus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt kaaluda ja põhjendada ning vastavalt algatamise otsuse eelnõud täiendada.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 09.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/23461-2, kus tõi välja järgmist:

1) Puurkaevu võimalikku veevõttu ei ole esitatud, kuid eeldatavasti 9 elamu puhul see ei ületa 10 m3 ööpäevas, mis tähendab, et puurkaevu ümber on vaja määrata 10 m hooldusala (veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Hooldusalal on keelatud VeeS § 154 lg-s 5 loetletud tegevused. Juhime tähelepanu, et VeeS § 187 p 2 alusel on vee erikasutuse keskkonnaluba vajalik, kui puurkaevust võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Puurkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 436. Puurkaevu/puurauku võib rajada, ümber ehitada ja lammutada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.

2) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (VeeS § 124 lg 6), Biopuhasti planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ning kujade määramisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 (määrus nr 31) nõuetest. Selle kohaselt on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ie-d) kuja vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja vähemalt 5 m. Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 (määrus nr 61) seatud meetmete ja piirväärtustega. Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel paikneb DP ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega tuleb heitvee pinnasesse immutamisel arvestada määruse nr 61 § 8 lg 1 p-des 3-5 sätestatud tingimustega. VeeS § 187 p 4 ja § 188 p 6 alusel on keskkonnaluba vajalik, kui pinnasesse juhitakse heitvett alates 5 m3 ööpäevas või veekogusse üle 1 m3 ööpäevas. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala ja hooldusala välispiirist. Arvestada tuleb ka naaberkinnistul (Vana-Poode) paikneva puurkaevu PRK0021005 asukoha ja hooldusalaga.

3) Sademevee suublasse juhtimisel on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

4) Osa DP alast on arvel metsamaana. Juhime tähelepanu, kui soovitakse selle maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, on vajalik teostada raadamine. Pärast DP kehtestamist on vaja raadamiseks esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 12.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8587-1, kus tõi välja järgmist:

1) Planeeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega. PTA ei esita märkusi, ettepanekuid ega vastuväiteid Tahkuranna küla Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

2) Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, nõustub PTA eelhinnangu järeldusega jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

3) Lähteseisukohtadesse lisada maaparandust puudutav punkt. Naaberkatastriüksustel maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks näha planeeringuga ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine ja rajamine peab toimuma ühtselt kogu planeeringualal.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 16.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19666-2, kus tõi välja järgmist:

1) Nõustume eelnõu kohase juurdepääsu lahendusega, Katsi kinnistule on juurdepääs tagatud kohalikult Poode teelt nr 8480072. Planeeringus tuleb arvestada asjaoluga, et seoses riigitee nr 4 rekonstrueerimisega III klassi maanteeks muudab km 151,270 ristmiku liikluskorraldus, kohalikult teelt ei ole võimalik riigiteele nr 4 vasakpööret teha.

2) Hoonestuse soovitame kavandada Via Baltica puhveralast väljapoole, kuna trassikoridori laiuses võivad muutuda senised maakasutustingimused ning tee rajamise korral võidakse seada erinevad täiendavad piirangud edasisele tegevusele ja maakasutusele.

3) Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0".

4) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel" toodud põhimõtetest.

5) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6) Kanda joonistele Via Baltica puhveralasse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

7) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

8) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded". Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

9) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on ILLIMAR HELIN (isikukood 38103104260) taotluse aluse Häädemeeste Vallavolikogu
Koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood: 77000269) Marie Reinson, planeerimis- ja maanõunik, [email protected], 57880015
Koostaja valitakse hankemenetluse käigus
Kehtestaja on Häädemeeste Vallavolikogu

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides aadressil Pargi tee 1, Uulu küla. Digitaalselt on dokument kättesaadav aadressil https://haademeestevald.kovtp.ee/planeeringute-teated.

Häädemeeste Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Häädemeeste Vallavolikogu teatab, et on algatanud 18.12.2024 otsusega nr 42 Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 18.12.2024 otsusega nr 42 kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

DP koostamise eesmärk on abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja juurdepääsutee ning parkla laienduse planeerimine. Planeeringuala suurus on 28878 m².
Planeeringuala jääb täielikult Läänemere ehituskeeluvööndisse, seega taotletakse detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

KSH jäeti algatamata Lemma OÜ koostatud Kabli looduskeskus maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus märgiti järgmist: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.“
Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.
Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu algatamise eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asjaomastele asutustele 11.10.2024 kirjaga 6-1/45-1.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 04.11.2024 kirjaga nr 14-3/4375-1, kus tõi välja järgmise: „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning palume neid detailplaneeringus käsitleda. Samuti palume seada PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohased vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“.
Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/12869-2, kus tõi välja järgmise: „EELIS4 andmetel asub planeeringuala Kabli looduskaitsealal ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Kabli linnu- ja loodusalal. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1.
Kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, tuleb DP lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga (looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 5, Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 4).
1. DP lähteseisukohtade ja otsuse eelnõu alusel on DP eesmärk Kabli looduskeskuse kinnistule abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse planeerimine. KSH eelhinnangus muid ehitisi peale abihoone ja võimaliku juurdepääsutee laiendamise ei käsitleta (sh joonistel ei ole muid planeeritavaid ehitised kuvatud). Keskkonnaametile teadaolevalt on looduskeskuse parklat juba rekonstrueeritud ja sissesõidutee äärde rajatud täiendavad parkimistaskud. Palume dokumente korrigeerida, et need oleksid kooskõlas ja vastaksid tegelikele kavatsustele.
2. DP-ga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. KSH eelhinnangu ptk-s 4.4.1 (lk 17) täpsustame, et kogu planeeringualal ei ole metsamaa kõlvik (osaliselt on muu maa) ja sellest tingituna ehituskeeluvööndis. Kui 100 (ehituskeeluvöönd) ja 200 (piiranguvöönd) meetri vahel on mõni muu metsamaast erinev kõlvik, siis selles ulatuses kehtib tavapärane ehituskeeluvöönd. Seega ehituskeeluvööndist jääb välja vähesel määral ala olemasoleva parkla juures, kus on katastriplaani järgi muu maa kõlvik (näha ka eelhinnangu joonisel nr 7). Palume seda arvestades vajadusel materjale korrigeerida.
3. KSH eelhinnangu ptk-s 5 on kirjas: „KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6“. Märgime, et kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, on asjakohane KSH eelhinnangu koostamise alusena välja tuua ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).“
Arvestades esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Samuti tuleb parkla laiendamine kavandada võimalusel ehituskeeluvööndist välja jäävale muu maa kõlviku alale.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Häädemeeste Vallavolikogu ([email protected])
Koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood: 77000269) Marie Reinon, planeerimis- ja maanõunik ([email protected])
Koostaja ei ole valitud
Kehtestaja on Häädemeeste Vallavolikogu

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tööpäeviti Häädemeeste Vallavalitsuses aadressil Pargi tee 1, Uulu küla.