Napp kuu aega tagasi nägi venekeelse majanduslehe Delovõje Vedomosti toimetusenurgas ilmavalgust minu keskealine vennaraas Aleksander Petrovitš, kes on nüüdseks investeerimises käe valgeks saanud ja teinud panuse kodubörsi aktsiatele.

- Aleksander Petrovitš
- Foto: Delovõje Vedomosti
Aleksander ostis juuni esimeses pooles
Tallinna Vee,
Olympicu ja
Tallinki aktsiaid, millest kaks esimest on esindatud minugi portfellis. Ta tunnistas, et valiku langetamine ning esimese investeeringu tegemine polnud sugugi lihtne ülesanne. „Osta või mitte osta? Teha tehing nüüd või oodata veel?“ kirjeldas ta mulle enne tehingut valitsenud muremõtteid.
Ta paigutas oma 50 000 euro suurusest portfellist alustuseks Tallinna börsile kokku ligi 15% virtuaalrahast ja teenustasude tõttu kukkus ka otsemaid pisut miinusesse. „Mõtlesin, et mis investor ma tühja portfelliga ikka olen,“ avas ta ostuotsuseni viinud mõttekäiku.
Silmipimestavad dividendid
Aleksander nentis, et seni kuni talle kusagil kaugemal mõnda paremat investeerimisideed silma ei jää, keskendub ta eelkõige kohalike turule ja eelistab tugevaid dividendimaksjaid. Just nende kolme börsifirma majandusnäitajate ja dividendipoliitika kombinatsioon on tema kinnitusel praegu kõige lootustandvam.
Hoolimata Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahelisest tariifivaidlusest, on
minu venna arvates tegemist ühe kodubörsi kõige parema turvasadamaga, mille kasuks räägivad nii monopoliseisund kui ka väga kopsakad dividendid. Just praegu ostma ajendas teda aga veefirma aktsia järsk langus pärast seda, kui 5. juunil langetas Tallinna halduskohus otsuse, millega jäeti rahuldamata börsifirma esitatud kaebus.
See oli ka üks põhjus, miks minagi kuu algul 20 300 euro eest
Tallinna Vee aktsiaid ostsin. Kui mina ajastasin oma ostu nõnda, et saaksin osa ka ligi 6,2% suurusest dividenditootlusest, siis vennas eelistas osta pärast
cum-dividendi päeva, mil ostetud osakute pealt sel aastal enam dividende ei teeni. Et aktsiatel on komme pärast väljamakseid samas suurusjärgus või enamgi kukkuda, leidis ta, et parem oodata ja osta sama raha eest juba rohkem aktsiaid. Nõnda käis tema ühe aktsia kohta välja 13,1 eurot, samal ajal kui mina maksin iga osaku eest 14,5 eurot.
Tallink on alahinnatud
Olympicu puhul peibutasid Aleksanderit samuti väga soliidsed dividendid (dividenditootlus on rohkem kui 5%), aga ka pea olematu võlakoormus, palju vaba raha ja helged tulevikuväljavaated. Ta ennustas, et tulevikus võib börsifirma veelgi dividende tõsta ning oht kasiinofirmaga pikas perspektiivis kaotajaks jääda on suhteliselt väike.
Olgugi, et Tallinki dividendid jäävad nii Tallinna Veele kui ka Olympicule tublisti alla, siis Aleksander loodab, et tulevikus need oluliselt suurenevad. Tallinki juurde meelitas teda seegi, et
Swedbanki analüütikute hinnangul on tegemist siinse börsi kõige alahinnatuma aktsiaga, mil tõusuruumi veel tubli 40%.
Aleksander pihtis, et hea meelega investeeriks ta nii meil kui ka mujal veelgi, ent kõrgele kruvitud hinnatasemed muudavad ettevaatlikuks ja äärmiselt valivaks. Sarnaselt minule ei ütleks temagi ära ühest mõõdukast korrektsioonist, mis lubaks turgudel taas uljama pilguga ringi vaadata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!