Investor Toomase portfelli kõikuv veebruar

Eelmisel kuul tulid hirmumeeleolud aktsiaturgudele tagasi ja see lõi ka minu portfelli väärtuse kõikuma. Aasta algas aktsiaturgudele niigi nukralt ja ausalt öeldes arvasin ka mina, et tulekul võib olla suurem kriis, kuid üha rohkem on hakanud tunduma, et tegemist võib kriisi asemel olla korrektsiooniga. Tõestuseks võib olla näiteks nafta hind, mis on hakanud tasapisi ülespoole naasma. Võrreldes jaanuariga kasvas minu portfelli väärtus veebruaris 1,7%, 240 412 euroni.

Parim aktsia Norrast

Eelmise kuu parim aktsia oli Norra lõhekasvataja Leroy Seafood, mis sai hoo sisse pärast häid tulemusi. Aktsia tõusis veebruaris 10,5%. Kuigi analüütikud ootasid Leroylt 12,5 Norra krooni suurust dividendi, võrreldes 12kroonise dividendiga, mida ettevõte teatas, andsid 7 analüütikut pärast tulemuste avalikustamist aktsiale ostusoovituse. See pani aktsia rallima ja mul on hea meel, et soovitasin seda ka ühes oma kommentaaris. Jaanuaris kirjutasin, et Leroy võib turgude turbulentsi ajal investoritele kaitset pakkuda, sest nõudlus lõhe järele kasvab ning lõhe hind on tõusuteel. Kuna lõhekasvataja aktsia on jätkanud tõusu, on sellest saanud 33 000 euroga minu portfelli suurim positsioon.

Halvim aktsia Microsoft

Microsofti neljanda kvartali tulemused ületasid hõlpsalt analüütikute ootusi, kuid veebruaris tabas tehnoloogiahiiglase aktsiat nõrkus ja see langes võrreldes jaanuariga peaaegu 8 protsenti. Microsofti positsiooni väärtus vähenes 29 000 euroni, kukkudes Leroy Seafoodi järel teiseks. Mingil hetkel kaalusin Microsoftist ka kasumit võtta, kuid viimased kvartalitulemused olid piisavalt tugevad ja see andis lootust, et ettevõttel ei pruugi tulevikus halvasti minna.

Microsofti ebaedu on käinud pisut käsikäes Apple’iga, mis oli samuti veebruaris miinuses. Eks ole mõlemad ettevõtted ka globaalse ulatusega, seetõttu kajastub praegune maailmamajanduse ebakindlus ka mõlema aktsia hinnas.

Tulemused polnudki halvad

Nüüdseks on kõik minu portfellis olevad ettevõtted oma tulemused avalikustanud ja kokkuvõttes on kõik hästi. Võib-olla suurima pettumuse valmistas Apple, mille tulemused näitasid esimest iPhone’ide müügi langust mitme aasta jooksul. Lisaks teatas tehnoloogiafirma, et prognoosib esimest käibe langust 10 aasta jooksul.

Oodatust halvemini läks Statoilil, kuid Norra naftafirma polnud erand, sest halvasti läks kõigil suurtel naftatootjatel. Vaatamata kehvadele tulemustele ei asu Statoil dividendi kärpima. Veebruaris sain Statoililt dividende 1000 Norra krooni ehk umbes 100 eurot.  

Mõni nädal enne Olympicu neljanda kvartali tulemuste avaldamist võtsin kasiinofirma aktsia vaatluse alla ja laual oli ka mõte müüa. Kasiinofirma tulemused olid siiski piisavalt head ja matsin selle mõtte maha. Lisaks maksab OEG korralikke dividende, eelmisel aastal sain neid lausa 500 eurot.

Minu portfellis olevatel Tallinna börsi ettevõtetel – Tallink, Olympic ja Tallinna Vesi – läks veebruaris hästi. Esmaspäeval avaldas Tallink tulemused ja kuigi neljandas kvartalis saadi väike kahjum, kahekordistus aastakasum. Tallinna Vesi suutis neljandas kvartalis keerulistest oludest võtta maksimumi ja see meeldis ka analüütikutele.

Tallinna börsi aktsiahindadele võib positiivset mõju avaldada ka see, et investorid on asunud ostma dividendimaksjaid. Teatavasti on just kevad dividendide hooaeg ja see meelitab investoreid aktsiate juurde.

Kas klaas on pooltäis või pooltühi?

Praegust aktsiaturgude olukorda vaadates näib, et klaas on pigem pooleldi täis, kui pooleldi tühi. Nagu juba enne kirjutasin, on praegu finantsturgudel märke pigem korrektsioonist kui uue kriisi saabumisest. Lähikuudel võivad turud jääda volatiilseks, kuid mingit suurt kukkumist ma pigem ei ootaks.