Olen 15 aasta jooksul üritanud hoolikalt valida ja uurida ettevõtteid, kuhu oma raha paigutada, eesmärgiga võimalikult suurt tootlust teenida. Nüüd aga sattusin artikli peale, mis väidab, et põhimõtteliselt võiksin oma pillid kotti pakkida.
- Investor Toomas juurdleb, kas on üldse mõtet aktiivse investeerimisega tegeleda. Foto: Anti Veermaa
Äripäeva veergudel on varemgi juttu olnud aktiivse ja passiivse investeerimise erinevustest, mistõttu ma sellesse teemasse põhjalikumalt praegu ei lasku. Aastate jooksul on üha rohkem räägitud passiivse investeerimise teoreetilistest eelistest ning nüüd paistab, et investorid võtavad seda üha enam kuulda.
Morningstari andmeil on viimase 12 kuuga aktiivselt juhitud fondidest üle poole triljoni dollari ümber migreerunud passiivselt juhitud fondidesse. Raha kõneleb oluliselt valjemalt kui mis iganes teadusartikkel.
Aktiivsed investorid ei hiilga
Ja nüüd ma siis loen, et aktiivsetel investoritel on imeväike võimalus üldse saavutada või lüüa mõne võrdlusindeksi tootlust. Investeerimisajakiri Barron’s kirjutas, kuidas viimase 15 aasta jooksul pole olnud ühtegi kumulatiivset viieaastast perioodi, mille jooksul oleks keskmine aktiivne investor suutnud lüüa enda võrdlusindeksit.
Muuseas toob artikkel välja statistika, mis on aktiivse investeerimise fännidele üsna kurb. 2015. aastal lõppenud 10aastase perioodi jooksul oli S&P 500 indeksi tootlus 7,3%. Sama ajaga teenis keskmine aktiivne investor 6,2%. Esimesse kvartiili kuuluv suurinvestor teenis keskmiselt kõigest 7,5% ehk napilt rohkem kui indeks.
Tuleb välja, et väike tõenäosus eduks ja põrumisega kaasnevad suured kulud on püsivad kõigis varaklassides: suurte ja väikeste ettevõtete aktsiate puhul, arenenud ja arenevate turgude puhul, võlakirjade puhul jne.
Kogu raha Tallinna börsile
Kuna Barron’si artiklis käis jutt S&P 500 indeksist, siis võtame selle ette. Alustasin miljoni krooni ehk ligikaudu 64 000 euro investeerimisega 2002. aasta alguses. Praeguseks on S&P 500 indeks tõusnud 102,51% ehk veidi üle kahe korra. Minu portfell on aga ligi nelja ja poole kordistunud. Raske uskuda, et mu tootlus oleks nii hea, kui oleksin ainult USA turule investeerinud.
Olen lähemalt seotud kodubörsiga Tallinnas, kuid selles võrdluses pole mul millegi üle uhkustada. Tallinna börs (OMXT) on 2002. aasta algusest rallinud 670% (arvesse on võetud ka reinvesteeritud dividende), mis on peaaegu kaks korda rohkem kui minu 340%. Kui arvesse võtta, kui palju ma olen 15 aasta jooksul tehingutasudena pidanud maksma, siis OMXT jätab mind väga suurde häbisse.
Kui ma oleks algusest peale ainult Tallinna börsi investeerinud ja reinvesteerinud dividendid, siis oleksin kahtluseta Äripäeva börsiinvestorite edetabelis esimese 25 seas. Aga unistuseks see jääbki. Lohutan end mõttega, et tegeldes aktiivse investeerimise teatud vormiga on mul õnnestunud teenida väga ilusaid tootlusnumbreid ja võin oma portfelli üle uhke olla.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?